Eksperdid: SYRIZA lubadused põhjustavad varsti valijate pettumuse
SYRIZA ülekaalukas võit Kreeka parlamendivalimistel tähendab, et uus valitsus asub tööle võlakoormuse leevendamise nimel. Läbirääkimised Euroopa Liidu ja IMF-iga ei saa aga olema kerged. Seda põhjusel, et kui tuldaks vastu Kreekale, ei saa eitavalt vastata ka teistele kriisiriikidele. Seetõttu tundub praegu tõenäoline, et SYRIZA suured lubadused toovad kaasa valijate pettumuse.
Vasakradikaalne SYRIZA läks valimistele väga lennukate lubadustega. Partei toonitas, et abipakettidega kaasnenud kasinuspoliitika peab lõppema. Ees ootavad väiksemad maksud ja kõrgemad palgad. Vähemalt selline oli jutt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nüüd seisab aga ees raskem osa, sest SYRIZA peab hakkama veenma Euroopa Liitu ja IMF-i, kes on riigile abiprogrammide raames laenanud 240 miljardit eurot.
Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik usub, et lähemad paar kuud on hästi olulised. "Et kuidas läbirääkimised Euroopaga lähevad, sest ma arvan, et SYRIZA üritab näidata, et neil on rahva mandaat Euroopaga läbi rääkida, et laenu peaks vähendama. Aga ma arvan ka, et Euroopa on väga jäik. Näiteks Soome peaminister on seda väljendanud, et ei mingeid tingimuste muudatusi. Ma arvan, et see on õige."
Euroopa Liit ei saa Kreekale suuri järeleandmisi teha, sest sel juhul tekiks teistel kriisiriikidel, näiteks Hispaanial ja Portugalil küsimus, miks nende osas leebust üles ei näidata.
Tallinna Tehnikaülikooli professor, taanlane Karsten Staehr usub, et Euroopa Liit pole nõus Kreeka võlakoormat vähendama, kuid mingi kompromiss õnnestub SYRIZA ikkagi välja kaubelda ning Kreeka jääb euroalasse. "Näiteks võidakse muuta maksegraafikut, mis võimaldaks võlga tasuda pikema aja jooksul. Võimalik on ka väike intressilangetamine. Laenu tagasimaksmisega on seotud erinevad tingimused," rääkis ekspert.
Kristjan Lepiku sõnul tähendaksid väikesed pehmendused kriisipaketi tingimustes SYRIZA valijatele pettumust, sest lootused on palju kõrgemal. "Võib-olla räägitakse laenu pikkusest ja maksegraafiku üle. See on ilmselt see kompromiss, mis tulemas on. Aga see ei ole väga suur sisuline muutus. Eks näis, kuidas Kreeka rahvas seda võtab. Nii et ma arvan, et praegu seal on suur eurfooria, et meil on uus tulemine, aga ma arvan, et reaalsuses tegelikult midagi sellist väga ei juhtu."
Lepik lisas, et kui aasta lõpp on käes, siis Kreeka rahvas on taas üsnagi pettunud.