Euroopa tuumauuringute keskus tuli Eestisse koostöövõimalusi selgitama

Video
Liisu Lass
2.05.2016 8:07
Rubriik: Majandus

Eestis on kaks päeva Euroopa tuumauuringute keskuse CERN delegatsioon, et tutvuda kohalike tööstus- ja teadusoludega ning luua otsekontaktid võimalikeks liitumisläbirääkimisteks.
CERN-i liikmesus lihtsustaks Eesti ettevõtetel kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste müümist.

Ettevõtlusminister kinnitust Eesti liikmeks hakkamise kohta täna veel ei andnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa tuumauuringute keskusega on teinud koostööd viis Eesti ettevõtet.

Neist üks on Tallinna elektrotehnika tehas AS Estel ja samas tehases toodetud transformaatorid on CERN-s siiani kasutusel. Estel toodab suuri elektrilisi toiteallikaid, mida kasutatakse lennukites, raudteel ja kaevandustes.

"Meie ettevõtte jaoks see oleks väga, väga kasulik, sest me oleme alati huvitatud sellistest suurematest ja raskematest projektidest, eriti teadusvaldkonnas. See ei ole ainult ühe projekti jaoks, vaid see on nagu referentsi jaoks ka," selgitas Estel AS müügijuht Aleksandra Karaulova.

Kuna Eesti ei ole Euroopa tuumauuringute keskuse liige, on koostöö olnud piiratud ja müüa on õnnestunud vaid unikaalseid tooteid. Ettevõtted ei saa aga praegu osaleda hangetel, mis on avatud vaid 21-le liikmesmaale. Liikmesus annaks aga ettevõtjatele võimaluse müüa oma toodangut ja põhjuse arendada kõrgtehnoloogilisi ning teaduspõhiseid tooteid, sest turgu oleks neile lihtsam leida.

"Seal oleks võimalik osaleda uurimis-, teadustöös, mis oleks kindlasti väga oluline meie teadlaste jaoks. Liitumine annab ka selle, et liitumistasu ulatuses on Eestil võimalik saada lepinguid meie ettevõtetele ja kolmas asi on kindlati selline koolitus, suvekoolid lastele. Nad on juba koolitanud Eestis üle saja füüsikaõpetaja," rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir.

"On kolm peamist kriteeriumi. Esiteks, teaduslik tipptase, sest CERN on ikkagi teadusasutus. Teiseks valitsuse panus, et koos CERN-iga töötada. Ja viimaseks peab riigis olema piisavalt arenenud tööstus," rääkis CERN-i rahvusvaheliste suhete osakonna nõustaja Christoph Schäfer.

Ajutise liikmesuse saamine sõltub riigi suurusest, mis tähendaks Eestile aastas minimaalselt miljoni eurost liikmemaksu. Kas Eesti esitab CERN-le liikmeks saamise avalduse, minister veel täna välja ei öelnud.

"Ühe visiidi põhjal kunagi otsuseid ei tehta. Me oleme seda uurinud. Oleme praegu läbi vaatamas uuringu tulemusi, et kui palju see ühel hetkel meile tagasi annaks, millises ajagraafikus," sõnas Oviir.

Toimetas
Greete Palmiste, Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus