Nordea analüütik: uue valitsuse kava toetab majanduskasvu lühiajaliselt
Nordea panga analüütik Tõnu Palm hindab uue valitsuse meetmeid majandus- ja palgakasvu toetavaks, ent peab sisetarbimise kasvatamisele suunatud programmi mõju pigem lühiajaliseks. Pikaajaline kasv vajaks Palmi hinnangul aga meetmeid, mis kasvataks Eesti ekspordi konkurentsivõimet.
Nordea panga analüütik Tõnu Palm leiab, et uue valitsuse fookus on suunatud pigem sisenõudluse elavdamisele, mis annab majanduskasvu lühiajaliselt, ent pikaajaliseks majanduskasvuks rahade ümberjagamisest ei piisa, pigem tuleks Soome eeskujul töötada välja tööstuse ja tehnoloogia arengukava, mis toetaks Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Palmi hinnangul on see viimasel ajal halvenenud, sest naaberriigid on oma majanduskeskkonda ja plaane oma ekspordivõimekuse tõstmiseks kõvasti parandanud, kuid Eesti jääb maha.
"Pikaajalist kasvu ei tule laenamisest, rahade ümbertõstmine ekspordi konkurentsivõimet ei tõsta. Rohkem peab töötama üle piiride," rõhutas Palm ekspordi võimaluste parandamise olulisust. "Kust tuleb eksporditulu?" küsis Palm.
Palm möönis, et dividendide maksustamise alandamine on siiski pikaajaliselt samm rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks.
Tema hinnangul tuleks valitsusel töötada välja konkreetsed parameetrid, mille alusel eksporditulu kasvatamist hinnata ning tegema selge ekspordivõimekuse kasvatamise arengukava koos projektikonkursiga, mis soovitud valdkonda raha aitaks suunata. Positiivse poolele kandis ta ka internetivõrgu väljaehitamise kava ja õpetajate palgatõusu, samas aga soovitas ta valitsusel mõelda, kuidas jõuaks enam raha välisinvesteeringutesse.
"Me jääme maha, see, mis tehnoloogia arengus praegu toimub, on ulme. Majandus läheb väga tehnoloogiliseks," hoiatas Palm, viidates Euroopa investeerimiskavale, mis panustab kõvasti väikeste ettevõtete arengule, digitaliseerimisele ja energeetikasektorile.
Tulevik on tehnoloogiline
Ta toob näiteks Machine2Machine (M2M) tehnoloogia, kus targad masinad üksteisega suhtlevad ja see avalikkuse teenistusse rakendatakse, mis toob kaasa taristu hüppelise digitaliseerumise. Seetõttu peab ta Eesti konkurentsivõime tõstmise nimel oluliseks ka Eestis analoogse tööstuse ja tehnoloogia arengukava koostamist, kus nimetaks ära eelisarendatavad valdkonnad, kuna kõike niikuinii ei jõua. Soome näiteks ongi valinud selleks valdkonnaks rohelise keskkonna- ja energiatehnoloogia digitaliseerimise. Tulemuseks on see, et Soome töötlev tööstus on kergelt taastumas.
Eesti hädaks peab Palm keskmiste sissetulekute lõksu, kus ei võeta riske ja ei uuendata tehnoloogiaid, ehkki kasvuhüpe saaks ainult läbi tehnoloogiaarengu tulla.
"Rahvusvaheline konkurents vähendab Eesti atraktiivsust," ütles Palm.
Siiski oli märgilise tähendusega üks suvine sündmus: augustis pöördusid Eeesti ekspordihinnad taas aastakasvule - esimest korda pärast 2012. aasta augustit. Kolmandas kvartalis algas ka oodatud kasvupööre tööstuses, mis jätkub mõõdukas tempos. Kuid seda enam on vaja kogu majanduskeskkonnas teha sisulisi otsuseid ja muutusi, mis kasvu edasi toetaksid. Üksnes "mööbli ümberpaigutamisest" ehk raha ühest nurgast teise tõstmisest ei piisa, hoiatab Palm, ilma pikaajalise visioonita ja ekspordivõimekuse tõstmiseta Eesti majandus pikalt kasvada ei saa.