Euroopa Keskpank lisab kokkuostuprogrammi ka ettevõtete eurovõlakirjad

Video
10.03.2016 15:20
Allikas: BNS
Rubriik: Majandus

Euroopa Keskpank (EKP) otsustas alates aprillikuust laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubab siis kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, lisaks langetas EKP kõiki põhilisi intressimäärasid.

Kokkuostuprogrammi kuine maht kasvab alates aprillikuust 20 miljardi euro võrra ehk 80 miljardi euroni kuus. Samuti lubab keskpank kokku osta investeerimisjärgu reitinguga eurovõlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

"EKP otsustas enda hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks rakendada paketi, mis kasutab erinevate instrumentide sünergiaid. Meetmed on kalibreeritud rahastamisolukorra lõdvendamiseks ning stimuleerimaks uute laenude andmist," ütles Euroopa Keskpanga president Mario Draghi neljapäeval pressikonverentsil Frankfurtis.

Ta selgitas, et neljandas kvartalis toetas euroala suhteliselt nõrka majanduskasvu sisetarbimine, ent madaldas netoekspordi langus. "Praegune analüüs näitab, et kasvuperspektiiv on oodatust madalam," ütles Draghi. "Sisetarbimist peaks meie rahapoliitilised meetmed veelgi toetama. Kodumajapidamistele ning sisetarbimisele peaks positiivset mõju avaldama ka madalad naftahinnad," lisas EKP president.

Seetõttu näitab tema sõnul ka EKP uus majandusprognoos, et euroala aastane SKP kasvab sel aastal 1,4 protsenti, prognoos on 0,3 protsendipunkti väiksem kui detsembris. Järgmise aasta prognoosi jättis EKP 1,7 protsendile ning 2018. aastal peaks SKP kasvama 1,8 protsenti.

Keskpanga inflatsiooniprognoos näeb aga praegu ette, et sel aastal kasvab harmoniseeritud tarbijahinnaindeks vaid 0,1 protsenti, samas kui detsembris oli hinnang 1 protsent. Järgmise aasta prognoos on 1,3 protsenti ehk 0,3 protsendipunkti madalam. Ülejärgmisel aastal peaks inflatsioon euroalas olema 1,6 protsenti.

"On äärmiselt oluline vältida teiseseid mõjusid ning kindlustada, et inflatsioonimäär jõuab võimalikult kiiresti tasemele, mis jääb alla 2 protsendi, ent alla selle," selgitas Draghi.

Keskpanga president noomis ka euroala riike, viidates, et eelmisel aastal ei järgitud riigipõhiseid soovitusi piisaval määral. "Et rahapoliitilistel meetmetel oleks täielik mõju, peavad oma panuse andma ka teised poliitikavaldkonnad," ütles ta ja rõhutas, et enamikus euroala riikides on vaja veelgi kiirendada reforme ja tõsta tootlikkust.

Kokkuostuprogrammi kohta lisas Draghi ka, et EKP ei luba kindlasti kokku osta pangandusettevõtete võlakirju, ent ei ole veel teinud otsust võlakirjade osas, mille on emiteerinud finantsasutused, mis ei ole pangad. "Seda asja hakkavad uurima komiteed," ütles president.

EKP nõukogu otsustas langetada alates järgmisest nädalast põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 5 baaspunkti võrra 0 protsendile, hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra -0,4 protsendile ning laenamise püsivõimaluse intressimäära 5 baaspunkti võrra 0,25 protsendile.

Draghi kinnitas, et Euroopa Keskpanga hinnangul jäävad põhilised intressimäärad praegusele või madalamale tasemele pikemaks ajaks. "Intressimäärad jäävad madalale – väga madalale – pikaks ajaks, palju pikemas horisondis kui meie kokkuostuprogramm," rääkis EKP president.

Vastuseks levinud kriitikale, et negatiivsed intressimäärad ohustavad pangasektori toimetulekut, ütles Draghi, et kommertspangade kogukasumit ei ole negatiivsed intressimäärad pidurdanud. EKP asepresident Vítor Constâncio märkis, et keskpanga rahapoliitika hoopiski tõstis mullu kommertspankade kapitalitulu.

Rahapoliitiliste meetmete paketi raames teatas EKP ka, et käivitab uue programmivooru, andmaks rahapoliitika avaoperatsioonide kõlblikeks vastaspoolteks olevatele krediidiasutustele võimaluse osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides (TLTRO).

Sooduslaenu annab EKP kokku neljal korral, neist esimene voor toimub 2016. aasta juulis. Selle kava korras antavate vahendite intress võib olla väga madal, miinimummäär on deposiidiintress ehk nüüd -0,4 protsenti.

TLTRO programmi eesmärk on, et pangad laenaksid selle raha edasi keskmistele ja väikefirmadele ja elustaksid sel moel majandust ning aitaksid kiirendada inflatsiooni. Samasugust sooduslaenu andis EKP ka 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta algul ning nüüd 2015. aastal.

Draghi selgitas, et on mõistlik lubada kommertspankadel, mis aktiivselt laenudega reaalmajandust toetavad, laenata omakorda rohkem kui pangad, mis tegelevad muude asjadega.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus