Analüütik: pensioniea tõus ei tähenda, et inimesed oleksid suutelised kauem töötama

Video
14.09.2016 18:46
Rubriik: Majandus

Pensioniea tõus ei tähenda automaatselt seda, et inimesed oleksid ka võimelised kauem töötama, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütik Andres Võrk, kelle hinnangul võiks pensioniea siduda oodatava elueaga.

Andres Võrk toetab suuremat paindlikkust ja valikuvabadust pensionilemineku osas. Samuti peab ta mõistlikuks pensioni suuremat sõltuvust tööstaažist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas märkis Võrk, et pensioniea järsk tõus erineb rahvastikuteadlaste prognoosidest, mis pakuvad tulevaseks pensionieaks 67 või 68 aastat.

"Ehkki oodatav eluiga on tõepoolest tõusnud meil viimastel aastatel - ilmselt jätkab ka tõusu edaspidi -, siis tegelikult, kui vaatame statistikat, me näeme, et tervena elatud eluaastad ehk see, kui kaua inimesed haigustevabalt ja puudevabalt elavad, ei ole tõusnud. Pigem on see viimastel aastatel hoopis langenud. Seega ei tähenda automaatselt pensioniea tõus seda, et inimesed oleksid ka suutelised kauem töötama," rääkis Võrk.

"Alternatiivne võimalus: võiks pensioniea siduda oodatava elueaga, et nii kuidas me näeme statistikas, kuidas oodatav eluiga tõuseb, nii me tõstame ka pensioniiga. Seda on tehtud paljudes riikides ja see on ka Eestis olnud päris palju arutlusel," lisas ta.

Kolmandik noortest usuvad, et vaid pensionisammastest piisab

SEB korraldatud värske uuring näitas, et esimest ja teist sammast peab piisavaks kolmandik 18- kuni 25-aastastest noortest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks sellele plaanib kolmandik vastanutest käia tööl nii kaua, kuni jõudu jätkub. Kolmandik tahab hakata tulevikus raha kõrvale panema.

26 protsenti vastanutest loodab tulevikus teenida ka passiivset tulu, näiteks kinnisvara üürimisest. 23 protsenti tahab investeerida, näiteks väärtpaberitesse või kinnisvarasse. 15 protsenti vastanutest ei plaani aga midagi teha.

"Noored on tõesti muutunud teadlikumaks oma pensoniplaanidest. Reaalsus on selles, et tegelikke samme selles suunas ei ole hakatud veel astuma. See võtab aega. Nad näevad, et muu hulgas tuleb panustada investeeringutele, nende plaanides on ka käia tööl, nende plaanides on ka koguda raha, aga see ongi plaanides. Reaalseid tegevusi tehakse veel vähe," selgitas SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapital
Täna 21:40

Keskpäraste juhtidega saavutatakse keskpärased tulemused. Aga kas riigis, kus on tööga hõivatud vaid 653 000 inimest, on üldse võimalik leida häid juhte? Selliseid, kes sobiks idufirmade etteotsa või juhiks vägesid juba küpsevates firmades?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused (18)
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus