Riigikassa likviidsusprobleem: töötukassa ja haigekassa raha on pidevalt käigus

Eurod. (Foto: Thomas Hodel/Reuters/Scanpix)
8.09.2016 16:00
Rubriik: Majandus

Viimase aasta jooksul on riigi likviidsusreserv vähenenud ligi viiendiku võrra ning rahandusministeerium kasutab jooksvateks kuludeks pidevalt sotsiaalkindlustusfondide raha.

Likviidsusreservis on lisaks keskvalitsuse enda rahale hoiul haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni EL-i toetusteks ettemakstud raha.

Keskvalitsuse enda likviidsete varade maht on alates mullu novembrist negatiivne [vt tabelist]. Sellises olukorras on tavapärane, et kui kulutusi või maksete tasumist ei ole võimalik vältida või edasi lükata, finantseerib riik oma kohustusi laenu või arvelduskrediidiga.

Rahandusministeerium pole aga laenu võtnud ega arvelduskrediiti kasutanud, vaid on kasutanud selle asemel likviidsusreservis olevat, peamiselt töötukassa ja haigekassa raha, mida riik hoiab.

 

Riigikontroll kahtleb, kas seadus lubab

Riigikontroll tõdeb oma hiljutises auditis, et riigieelarve seaduse, haigekassa seaduse ega töötuskindlustuse seadusega pole selgelt sätestatud, kas rahandusministeeriumile on antud luba seda teha.

Riigikontrolli arvates tuleb juriidiliste vaidluste ja tõlgenduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks saada selgesõnaline Riigikogu luba või otsus, mis on seadustes kirjas.

Seejuures ei ole riigikontrollil võimalik öelda, kui palju kellegi raha riigikassa on kasutanud, sest riigikassa ei erista tehingute tegemisel, kas tegu on haigekassa, töötukassa, riigi enda või mõne muu isiku rahaga, keda riigikassa teenindab.

Kuid, kuna suurima osa likviidsusreservist moodustavad töötukassa ja haigekassa, siis ilmselt on kasutatud kõige rohkem töötukassa raha.

Riigikontroll soovitas rahandusministeeriumil algatada vastavate seaduste muudatused, et tagada õigusselgus, kas rahandusministeeriumi hoiul olevat raha võib kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, ja vaadata üle riigi kasutatav likviidsusriski juhtimise mudel, et taga da piisava raha hulk riigikassas riigi kohustuste täitmiseks igal ajahetkel.

Rahandusministeerium ei nõustunud riigikontrolli tähelepanekutega, kuid on valmis esitama riigikogule ettepanekud seaduste mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Ministeerium leiab ka, et kehtivad likviidsuse juhtimise põhimõtted tagavad likviidsusriski maandamise ning neid pole vaja muuta.

2016. aasta algusest muutis riigikassa reservide kohta igakuiselt koostatava aruande vormi, mistõttu ei esitata reservide aruandes enam likviidsusreservis oleva raha kohta infot isikute kaupa, nagu seda tehti varem.

Nüüd on see info aruandes avalikustatud vaid graafiku kujul, samas kui varem oli aruandest kättesaadav detailne info tabelina ja iga isiku kohta eraldi.

2016. aasta juulikuises reservide aruandes oli keskvalitsuse likviidsete varade maht likviidsusreservis ligi 250 miljoni euro ulatuses negatiivne.

Allolev ja kõiki likviidseid varasid koondav graafik peegeldab juuni lõpu seisu:



Likviidususe tase üle miinimummäära

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et reservide vähenemine ei viita likviidsusprobleemile, vaid likviidsust juhitakse teadlikult seadustega sätestatud raamides. 

"Likviidsusreservi tase ületab püsivalt kehtestatud miinimummäära ja töötukassa, haigekassa, sihtaustuste ja teiste vahendite kaasamine on seaduses sätestatud rahavoo konsolideeritud juhtimise põhimõte," märkis ministeerium.

Ministeeriumi kinnitusel on Eesti riigi võime kaasata võlga hea, mis võimaldaks kasvatada reservide mahtu. Samas leitakse, et suurte reservide hoidmine ei ole praegustes turutingimustes mõistlik ja tooks kaasa täiendava intressikulu, samas kui töötukassal, haigekassal ja sihtasutustel ei oleks täna riski võtmata võimalik teenida reservidelt tulu.

"Sisuliselt negatiivsete intressimäärade keskkonnas maksab riigikassa intressi töötukassa ja haigekassa reservidele," rõhutas ministeerium.

Praegune reservide juhtimise kord on toimunud 2012. aastast saati. Ministeerium leiab, et riigikogu on sisulise poliitilise valiku teinud 2011. aastal tehtud riigieelarve seadusesse tehtud muudatustega, millele eelnes põhjalik avalik arutelu muudatuste olemuse ja põhjendatuse üle.

Ministeerium rõhutab, et riigikassas hoiulepingute alusel hoitavate haigekassa ja töötukassa vabade vahendite kaasamine riigi negatiivse rahavoo katteks oli seadusemuudatuste eesmärk ning seadusandja teadlik valik. Reservide konsolideerimise eesmärk oli algusest peale juhtida likviidsusreservi konsolideeritud isikute rahavooge ühtselt.

Rahandusministeerium on valmis esitama riigikogule ettepanekud riigieelarve seaduse mitmeti tõlgendamise võimaluse vältimiseks, kuid rahandusministeeriumi hinnangul on ka seaduse praegune sõnastus selge ja üheselt mõistetav.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Peeter Kaldre
Täna 11:05

Nädala tähtsamatel teemadel peatuvad Urmet Kook, Neeme Korv ja saatejuht Peeter Kaldre.

R2 aastahiti hääletus