Belgia jõudis Kanada vabakaubandusleppe asjus kokkuleppele
Belgia peaminister Charles Michel teatas neljapäeval, et riigi poliitikutel õnnestus saavutada läbimurre ning leppida kokku Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe (CETA) toetamises.
Euroopa Liit soovis lepet allkirjastada juba varem, kuid Valloonia piirkonna vastuseisu tõttu ei saanud oma heakskiitu anda ka Belgia valitsus ning seetõttu jättis Kanada delegatsioon oma visiidi Brüsselisse juba ära. Kõik ülejäänud 27 liikmesriiki olid CETA juba heaks kiitnud, vahendas Reuters.
Michel selgitas ajakirjanikele, et Belgia piirkondade ja haldusüksuste juhid on koostanud ühise ja konsensuslikke põhimõtteid sisaldava teksti, mis peaks andma piisavad vastused ka vabakaubandusleppega seonduvatele muredele ja küsimustele.
Valloonia valitsusjuhi Paul Magnette'i sõnul on nende nõudmisi leppe uues tekstis piisavalt arvesse võetud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Pärast pikki läbirääkimisi jõudsime viimaks Belgias kokkuleppeni, mille esitame EL-i institutsioonidele ja meie Euroopa partneritele. Valloonia on erakordselt õnnelik, et meie nõudmisi võeti kuulda. Me oleme alati võidelnud kokkulepete eest, mis tugevdavad sotsiaal- ja keskkonnanorme, aitavad kaitsta avalikke teenuseid ja kohtuvõimu, olles samas eraldi arbitraažikohtute vastu. Meid võeti kuulda ja nüüd on see kõik võimalik teoks teha," ütles Magnette.
Samas peavad ülejäänud 27 liikmesriiki nüüd andma omakorda heakskiidu ka Belgias kokku lepitud tekstile enne, kui CETA Euroopa Liidu ja Kanada poolt allkirjastatud saab.
Flaami poliitik: valloonide võitlus pole seotud kaubandusega
Flandria parlamendis fraktsiooni Uus Flaami Allianss juhtiv Matthias Diependaele kommenteeris, et valloonide võitlusel pole rahvusvahelise kaubandusega midagi pistmist, vahendas "Aktuaalne kaamera". Viimased kaks aastat föderaalvalitsusest kõrvale jäänud sotsid kasutavad tema hinnangul nüüd vetoõigust selleks, et parandada mainet üha enam kommuniste eelistama kippuva valijaskonna seas, leiab flaami poliitik.
"Sotsiaaldemokraadid on Belgias võimul olnud järjest 25 aastat, aga mitte viimased kaks aastat. Võite ette kujutada, et nad on üsna masenduses ja kasutavad oma vetoõigust, et pidada poliitilist võitlust föderaalvalitsusega. Me arvame, et nad keelduvad leppe allkirjastamisest just sel põhjusel," ütles Diependaele.
Valloonia parlamendi sotsialistide saadik Olga Zrihen ütles aga, et leppes on põhimõttelised probleemid, millesse teised parlamendid pole lihtsalt vaevunud süüvima.
"Meil on arvud, meil on analüüsid. Võib-olla mõned teevad oma tööd parlamendisaadikutena ja kasutavad oma tõelist võimu ja teised lihtsalt kuulavad merineitsite ilusat laulu, mis ütleb, et kõik saab homme korda, vaadake vaid meid," rääkis Zrihen.
Kaja Tael: teksti ei muudetud, aga lisati paar deklaratsiooni
Brüsselis erakorralisel saadikute kohtumisel osalenud Eesti alaline esindaja Kaja Tael ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubandusleppe teksti Belgia sisepoliitika tõttu ei muudetud. Küll aga täiendati leppe selgitavat osa, mis on samuti õiguslikult siduv.
"Lepingu teksti pole kunagi avatud kõikide deklaratsioonide käigus, mis on lisatud. Aga tõepoolest, pärast Valloonia parlamendi pingutusi on lisatud veel paar deklaratsiooni. Üks neist on puhtalt Belgia rahvuslik deklaratsioon ja ka Komisjoni deklaratsioonides on tehtud paar korrektiivi," rääkis Tael.
Tema kinnitusel ei ole ka muudatusi näiteks kriitikuid häirinud investorikaitse klauslis. "Mingisuguseid muudatusi ei ole, aga selgitavates deklaratsioonides on võib-olla veel paremini sõnastatud neid küsimusi. Ehk kogu küsimus tegelikult on olnud kommunikatsioonis," sõnas Tael.
Tema sõnul pole veel teada, millal lepe võiks allkirjad saada..
"Me astuseime väga suure sammu, aga ootame homse keskööni, siis annavad kõik liikmesriigid oma kirjaliku kinnituse, et neil tõesti probleeme pole," ütles Tael.
Trudeau jättis visiidi ära
Belgias jätkasid poliitikud neljapäeva hommikul läbirääkimisi, et saavutada kokkulepe Kanada ja Euroopa Liidu vabakaubandusleppe (CETA) asjus. Erimeelsusi üritati lahendada ka kolmapäeva õhtul, kuid mingeid kokkuleppeid ei sündinud, sest Valloonia esindajate sõnul olid endiselt lahendamata mitmed keerulised küsimused.
Kanada peaministri Justin Trudeau neljapäevane visiit Brüsselisse jäi aga ära.
"Kanada delegatsioon Euroopasse ei lähe. Kanada on siiski valmis leppe allkirjastama, kui Euroopa selleks valmis on," selgitas Kanada kaubandusministeeriumi pressiesindaja Alex Lawrence kolmapäeva õhtul.
CETA teemal on läbirääkimisi peetud juba 7 aastat, kõik teised EL-i riigid on selle heaks kiitnud
CETA asjus on läbirääkimisi peetud juba seitse aastat ning kõik teised 27 EL-i liikmesriiki on sellele juba heakskiidu andnud.
Valloonias ollakse vabakaubandusleppe vastu, kuna arvatakse, et selles antakse vaidluste korral rahvusvahelistele korporatsioonidele suuremad õigused kui riikide kohtutele.
Kriitikute sõnul kasutavad aga üle pika aja föderaalvalitsusest välja jäänud Valloonia sotsialistid vetot hoopis sisepoliitilistel eesmärkidel.
Valloonia juht Paul Magnette ütles teisipäeval, et regioon ei ole iseenesest kavandatava Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubandusleppe (CETA) vastu, kuid sellest tuleb välja jätta vahekohtu loomise kava ning tuleb kaitsta avalikke teenuseid.
"Olgem selged, ma ei ole globaliseerumise vastasuse kuulutaja, ma tahan lepet," ütles Magnette Prantsuse ajalehele Liberation antud intervjuus.
Ta lisas aga, et spetsiaalselt investorite ja valitsuste vaheliste vaidluste lahendamiseks loodavat vahekohut võivad suured ettevõtted kasutada ära selleks, et avalikku poliitikat dikteerida. Tema sõnul võiks neis vaidlustes toetuda olemasolevatele riiklikele kohtutele.
Kanada kaubandusminister Chrystia Freeland lendas laupäeval Brüsselist kodumaale, öeldes, et pall on pärast reedel nurjunud kriisikõnelusi EL-i väljakupoolel.
CETA ehk kõikehõlmav majandus- ja kaubanduslepe seoks EL-i 500 miljoni elanikuga turu maailma suuruselt kümnenda majandusega.
Leppele seisavad vastu globaliseerumisvastased ühendused, kelle sõnul on tegemist mudeliga, mille abil suruda tulevikus läbi ka EL-i ja USA Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepe (TTIP).
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael, Johannes Tralla