Vakra: põlevkivitööstus pole tootmistehnoloogiat piisavalt arendanud
Riigikogus läheb esimesele lugemisele otsuse eelnõu, millega kinnitatakse põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030. Arengukava on valminud mitmeaastase töö tulemusel ning mullu detsembris andis sellele heakskiidu valitsus.
Maapõueseaduse kohaselt kinnitab põlevkivi arengukava riigikogu. Eelnõu seletuskirjas mainitakse, et riigi huvi on põlevkivi kui rahvusliku rikkuse tõhus ja säästlik kasutamine ning põlevkivisektori kestliku arengu tagamine, vahendas ERR-i raadiouudised.
Arengukava väljatöötamisel osalenud keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles, et arengukava peamine eesmärk on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise efektiivsuse suurendamine ning negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine. Samuti soovitakse arendada põlevkivialast haridus- ja teadustegevust.
"Põlevkivi kaevandamisel tuleb tähelepanu pöörata kadude vähendamisele ja seetõttu tuleb tehnoloogiaid uuendada ning kõige olulisem on põlevkivitööstuse poolt keskkonnale tekkiva koormuse vähendamine," selgitas Lõhmus.
Viimase puhul peetakse silmas aherainemägesid, kus taaskasutuse osa on väga väike. Teiselt poolt tahetakse vähendada tööstuse tekitatavat õhusaastet.
Põlevkivi kaevandamise aastamääraks on kuni aastani 2020 kavandatud 20 miljonit tonni. Viimastel aastatel on tegelik kaevandamismäär olnud umbes neli kuni viis miljonit tonni väiksem.
Komisjon pooldab piirmäära säilitamist
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et komisjoni arvates peaks 20 miljoni tonni piir kehtima ka edaspidi. Tema sõnul leidis komisjon, et kindlasti tuleb rohkem panustada haridus- ja teadustegevusse.
"Oleme panustanud küll Jordaaniasse ja USA-sse, kuid tegelikult ei ole me oma tehnoloogilist võimekust põlevkivi tootmise puhul edasi arendanud," sõnas Vakra. Tema väitel juhtis komisjon korduvalt tähelepanu sellele, et riik peab hakkama panustama põlevkivi alasesse haridusse ja uuringutesse.
"Me peame teadma, milliseid keemilisi produkte põlevkivist tegelikult toota saab, et me jätkuvalt ei purjetaks tehnoloogiate peal, mis on tänaseks pool sajandit vanad," sõnas Vakra.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus ütles, et ministeerium saab algatada ka uuringuid probleemide lahendamiseks.
"Üks olulisemaid uuringuid keskendub väliskulude välja selgitamisele ehk selle käigus selgitatakse välja põlevkivitööstuse poolt tekitatava kahju hind," selgitas asekantsler. Uuringutulemuste abil saab moderniseerida keskkonnakahjude hüvitamise süsteemi, mis hetkel põhineb 1991. aastal vastu võetud regulatsioonil.
"Seda on arendatud sooviga, et järgmise kahe aasta jooksul selguks, millised on tänase põlevkivitööstuse keskkonnakahjud," rääkis Lõhmus.
Arengukava vastuvõtmisele järgneb detailsema rakendusplaani kinnitamine valitsuses. Arengukava teostamise maksumus on esialgsetel hinnangutel 20 miljonit eurot.
Toimetaja: Allan Rajavee