Jahimeeste selts: metssigade arvukuse radikaalne vähendamine rikuks loodusliku tasakaalu
Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu hinnangul oleks kõige hullem see, kui metssigade arvukuse radikaalse vähendamisega rikutakse ära looduse loomulik tasakaal ning seetõttu leidis ta, et esmalt tuleks uurida seakatku leviku põhjuseid ja mitte teha otsuseid, mis põhineksid emotsioonidel.
"Loodusressursi kasutamisel tuleb olla väga ettevaatlik," tõdes Tõnis Korts, kes lisas ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et kõige hullem oleks see, kui hakatakse hetkeemotsiooni ajel otsuseid tegema.
Jahimeeste seltsi tegevjuht rõhutas, et metssigadega seotud jahindus peab tuginema teaduslikele faktidele ning ekspertarvamustele. "Täna soovivad jahimehed teha õigeid otsuseid ja sellepärast lähtume põhimõttest "üheksa korda mõõda, üks kord lõika"," kinnitas Korts.
Analüüsima peab kogu taudileviku ahelat
Tema hinnangul tuleb otsuse langetamisel vaadata kogu haiguse leviku ahelat, et saada aru, mis põhjustab laiaulatuslikku, kuid tihti hüppelist levikut. "Siiamaani on üleval küsimus, kuidas sattus katk Lõuna-Eestist Ida-Virumaale, jättes vahele teised piirkonnad," tõdes Korts, lisades, et looduslik levik peaks tähendama seda, et haigus levib ühtlaselt.
"Kui see leviks sigadega, siis toimuks see aeglaselt, aga kui tekivad taolised hüpped, kus on taudistunud ala ja puutumata piirkond, siis tekib küsimus, kas siin on mängus metssead või inimesed," selgitas jahimeeste esindaja, rõhutades, et soovib teadlaselt vastuseid, kuidas Aafrika seakatk tegelikult levib.
Kortsu hinnangul kobatakse täna pigem pimeduses ning tehakse otsuseid arvamuse põhjal. Ta viitas Postimehes ilmunud loole, kus võttis sõna jahiteadlane, kes viitas looduse keerukatele protsessidele ning arvas, et haigus võib levida näiteks ka putukatega.
Oluline on eluslooduse tasakaalu säilitamine
Lisaks sellele kinnitas Korts, et jahimehed kasutavad ära kõik, mida kütitatakse. "Me ei küti lihtsalt niisama aga kui hakatakse hukkama, siis lõppeb küttimine ära," selgitas Korts. Ta avaldas muret, et hukkamismeetodit kasutades jääb palju loodusressursse kasutamata ning see võib omakorda ära rikkuda Eesti eluslooduse tasakaalu.
Jahimeeste esindaja väitel on teadlased soovitanud küttida 20 000 kuni 30 000 metssiga aastas, kuid seda numbrit korrigeerib ka leviv taud, mis võtab lõivu. Tema sõnul oldi taudileviku esimeses faasis edukad, suutes haiguse levikut märgatavalt piirata ja hoides ära selle jõudmise lautadesse. Eelmise aasta lõpust selle aasta alguseni kestnud esimeses faasis püüdsid jahimehed vältida ka aktiivset jahipidamist, et metssigu mitte liikvele ajada.
Jahimeestel ja seapidajatel ühine eesmärk
Jahimeeste seltsi tegevjuht toonitas, et praegu ei ole seakasvatajad ja jahimehed eri leerides, vaid proovivad lahendada taudi levikuga seotud probleeme ühiselt ning leida võimalusi, kuidas järjest laiaulatuslikumate haiguspuhangutega tegelda.
"Oleme juba eelmisest aastat maaeluministri (toonase põllumajandusministri - toim.) juures koos istunud," kinnitas Korts. Tema kinnitusel tegelevad ka paljud jahimehed kodusigade pidamisega.
Tõnis Kortsu hinnangul on tänaseks selge ka see, et taud ei ole jõudnud lautadesse jahimeeste tõttu. "Jahimehed teevad endast kõik oleneva, et seakatku laudast eemal hoida," toonitas jahimeeste esindaja.
Pärtel: metssigade arvukust tuleb radikaalselt vähendada
Täna kogunes riiklik tauditõrjekomisjon, kus leiti, et konkreetsed meetmed, kuidas seakatku piirata, tuleks kokku leppida ekspertide tasemel ja seejärel peaks hakkama neid kohe ka ellu viima.
"Näeme, et piirkonnad, kus taudi on diagnoositud nii metssigadel kui ka koduseafarmides, kattuvad täielikult," ütles komisjoni esimees, veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel.
"See tähendab, et nakatunud farmide läheduses on olnud ka taudileiud metssigadel, need on piirkonnad, kus ka ulukiseire andmetel on metssigade asustus Eestis kõige tihedam ja seega eeldatavalt on nendes piirkondades viiruse kontsentratsioon metsas kõige kõrgem," selgitas VTA juht.
Pärtel kinnitas, et seetõttu tuleb kiiremas korras leida lahendus, kuidas radikaalselt metssigade arvukust vähendada.
Koosolekul andis VTA peadirektor Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast ja seni rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetest.
Arutuse all oli ametkondadevaheline koostöö taudikollete likvideerimisel, taudi tõkestamise võimalused nii mets- kui ka kodusigade hulgas, metssigade arvukuse piiramise, erinevate küttimisviiside, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid.
"Komisjoni järgmine istung toimub siis, kui keskkonnaministeeriumil on olemas konkreetsed ettepanekud selleks, et metssigade arvukust oluliselt vähendada,“ lisas Pärtel.
Riiklikku loomatauditõrje komisjoni kuuluvad VTA, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad. Kuna taud on diagnoositud nii mets- kui kodusigadel, kaasati komisjoni ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.