Suurinvestori toetusega loodetakse aastas 500 töökohta luua

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
Merilin Pärli
27.09.2016 17:32
Rubriik: Majandus

Ettevõtlusminister on järgmiseks aastaks välja töötamas suurinvestori toetust, millega loodetakse aastas ärgitada umbes 400 töökoha loomist tööstuses ja sellega kaasnevatena sadakond töökohta teeninduses.

Suurinvestori toetusmeetme peamiseks eesmärgiks on suurendada investeeringuid tehnoloogiamahukatesse sektoritesse, mille abil luua uusi töökohti ja suurendada eksporti.

Riik loodab kolme miljoni euro panustamisel kaasata välisnvestoritelt omaosalusena 25-30 miljonit eurot, mille tulemusel peaks tööstusesse tekkima juurde umbes 400 töökohta ning lisaks kaasneks nende tuules teenindusse veel umbes sada töökohta.

Toetuse abil loodavatest töökohtades loodetakse tõelisi kuldhanesid, mis munevad riigile kokku umbes 2,1 miljonit maksutulu aastas. Lisaks võiks ekspordikäive kasvada nende arvelt 20 miljoni euro võrra ning lisandväärtust oodatakse iga-aastaselt suurusjärgus 15-20 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistab oodatavat tulusust ka ise, teatades: see on kõige kiirema tootlusega investeering, tuues investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi pooleteise aastaga.

Suurinvestori toetusega plaanitakse toetada olemasolevate tootmisüksuste olulist laiendamist või uute loomist, investeeringuid seadmetesse, mille abil luua uusi tooteid ja teenuseid, spetsialistide värbamist ja väljakoolitamist ning tootearendust.

Ideena peaks toetuse abil loodama paremad tingimused majanduskasvuks, mis ärgitaks nii Eestis juba tegutsevaid kui alles pinda sondeerivaid välisinvestoreid investeerimisotsust tegema, et luua siia kõrgema palgaga töökohti, millest laekuks suuremat maksutulu. Kokkuvõttes peaks kasvama ka eksport ning paranema Eesti maine innovatsiooni toetava riigina.

Eestile on viimasel ajal teinud muret ekspordi langus, samuti on siinsed välisinvestorid eelistanud kasumi investeerimise asemel dividendidena välja võtta. Toetuse kasuks räägib see, et meie naabritel Lätil, Leedul ja Soomel on vastavad toetusmeetmed olemas.

Eestis pole suurinvestori toetus siiski päris uus lahendus - EAS on alates 2015. aastast rakendanud seda EL-i struktuurifondide vahenditest, kuid seal on omad kitsendused. Näiteks ei tohi EL-i rahadega suurinvesteori tehnoloogiainvesteeringu meetme alt toetada eksporti. Sellegipoolest kasvatas EAS-i välja antud tehnoloogiainvesteeringute toetus kogumahus 10,5 miljonit eurot ettevõtete investeeringuid 40 miljoni võrra.

Nüüd on riik otsustanudkas EAS-i väljastatavale EL-i toetusele lisaks või selle asemel panustada kolme miljoni eurose seemne, mis lubaks toetada ka ekspordile suunatud tegevusi. Kuna riiklik meede sai alles täna valitsuse lõpliku heakskiidu, oli info nii uus, et ei MKM ega EAS osanud tõsikindlalt väita, kas järgmisest aastast jäävad käiku mõlemad toetused või üksnes riiklik.

Seejuures on riik oma investeeringu suhtes palju optimistlikum: kui EAS-i toetus kasvatas investeeringuid toetusega võrreldes neljakordselt, siis nüüd oodatakse investeeringult kümnekordset tootlust.

Toetuse täpsemaid tingimusi pole veel teada, neid hakatakse nüüd kokku kirjutama.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Uhutud mõistus, 6/6: Üle ja ümber
Täna 19:30

Maailmas toimub kogu aeg midagi – riigid toimivad, peetakse võimuvõitlusi, looduskeskkond elab oma elu. Aga omaette reaalsusena toimib ka arvamuste maailm. Arvamine on justkui tegevus või kohustus ja sageli ei teatagi, mis see arvamuse objekt õieti on. On koguni arvamusliidrid. Kas nad mõjutavad inimesi samuti nagu vanasti klaköörid teatripublikut? Autor Indrek Treufeldt, režissöör Rahel Selge.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Nutitarkus ja populaarsed kingiideed (11)

Paljud meist ei kujuta elu ilma äppideta enam ettegi, kuid mis see "äpp" tegelikult üldse on?
Räägime nutitarkusest ehk sellest, kui hästi Eesti inimesed nutimaailmas orienteeruvad ja kus on teadmistes kõige suuremad lüngad. Saatekülaline on IT-spetsialist ja koolitaja Henn Sarv.
Jõuluvana kingikotist leiab uuemal ajal tihti just kõikvõimalikke tehnikavidinaid. Tehnoloogiaekspert Meelis Väljamäe tutvustab 2016. aasta trende.

Saatejuht on Juhan Kilumets. Kuula 2. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus