Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Kuressaare lennujaama moderniseeritakse
Uue ilme ja pikema lennuraja saanud Kuressaare lennujaamas peaks kohe tööle hakkama ka instrumentaal-maandumissüsteem ehk ILS, mis lubab lennukitel maanduda ka närusema ilmaga.
Eesti regionaallennujaamadesse on viimastel aastatel investeeritud üle 350 miljoni krooni, kuid õhusild kohalike lennujaamadega on tänini lünklik ja sõltub suuresti ilmaoludest. Kuressaare lennujaama kaudu lendab tänavu üle 20 000 reisija, mis teeb sellest Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmanda õhuvaksali, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla kinnitas, et Kuressaare lennujaam on nüüd igati Põhjamaade tasemel. Aga järgmisse Euroopa Liidu rahastusvooru on esitatud taotlus veel 70 miljoni krooni eraldamiseks Kuressaare lennujaama. Rada pikemaks enam küll ei saa, sest meri ja majad tulevad vastu, aga laiemaks saab.
"Saarlased on saanud suure võidu," ütles Taimla. "Rada on 2000 meetrit pikk ja soov oleks, et ta oleks ka laiem: praeguse 30 meetri asemel 45 meetrit. Arvestades tuuli, on see ka arusaadav, sest lennukil on ohutum maanduda, kui on laiem rada."
Lähema kuu aja jooksul peaks ametlikult käiku minema ka enam kui 12 miljonit krooni maksma läinud ILS -i süsteem, mis annab lennukitele võimaluse maanduda ka kehvemate ilmadega. Süsteem on küll juba töökorras, aga peaks saama sertifitseeritud alles lähema kuu jooksul lennuameti poolt. Lennuraja otsast annavad need antennid välja signaali, mis lennuki kabiinis jõuavad nendele näidikutele.
Tänavu on Tallinn-Kuressaare-Tallinna liinil ilmastiku tõttu ära jäänud 16 edasi-tagasi lendu. Saabi kapten Erkki-Hillari Härmson kinnitas, et tema graafikujärgsete lendamiste ajal oleks kolmel-neljal korral aidanud ILS ärajäänud lennul siiski toimuda.
"ILS-i puhul me ei pea arvestama pilve alampiiri kõrgusega. Me arvestame ainult rajasuunalise nähtavusega," selgitas Härmson.
Lisaks Tallinna ja Kuressaare lennujaamadele on süsteem ILS nüüdsest ka Tartus. Paraku pidi Andres Taimla kinnitama, et Tartu süsteem hakkas paremini tööle, kui Kuressaare oma.
"Me oleme saanud Kuressaare ILS-i märkustega, et ei ole ideaalvariant. Raja otsas minu selja taga on väike metsatukk ja metallaed. Meie töövõtja praegu selgitab, milles on põhjus," rääkis Taimla.
Kuigi Kuressaare lennujaamas saab nüüd maanduda ja õhku tõusta enamik keskmaalendudeks mõeldud lennukimarke, pole praegu veel neid siia tulemas.
Tallinna lennujaama regionaalsete lennujaamade direktor Andres Taimla kinnitas, et Kuressaare lennujaam on nüüd igati Põhjamaade tasemel. Aga järgmisse Euroopa Liidu rahastusvooru on esitatud taotlus veel 70 miljoni krooni eraldamiseks Kuressaare lennujaama. Rada pikemaks enam küll ei saa, sest meri ja majad tulevad vastu, aga laiemaks saab.
"Saarlased on saanud suure võidu," ütles Taimla. "Rada on 2000 meetrit pikk ja soov oleks, et ta oleks ka laiem: praeguse 30 meetri asemel 45 meetrit. Arvestades tuuli, on see ka arusaadav, sest lennukil on ohutum maanduda, kui on laiem rada."
Lähema kuu aja jooksul peaks ametlikult käiku minema ka enam kui 12 miljonit krooni maksma läinud ILS -i süsteem, mis annab lennukitele võimaluse maanduda ka kehvemate ilmadega. Süsteem on küll juba töökorras, aga peaks saama sertifitseeritud alles lähema kuu jooksul lennuameti poolt. Lennuraja otsast annavad need antennid välja signaali, mis lennuki kabiinis jõuavad nendele näidikutele.
Tänavu on Tallinn-Kuressaare-Tallinna liinil ilmastiku tõttu ära jäänud 16 edasi-tagasi lendu. Saabi kapten Erkki-Hillari Härmson kinnitas, et tema graafikujärgsete lendamiste ajal oleks kolmel-neljal korral aidanud ILS ärajäänud lennul siiski toimuda.
"ILS-i puhul me ei pea arvestama pilve alampiiri kõrgusega. Me arvestame ainult rajasuunalise nähtavusega," selgitas Härmson.
Lisaks Tallinna ja Kuressaare lennujaamadele on süsteem ILS nüüdsest ka Tartus. Paraku pidi Andres Taimla kinnitama, et Tartu süsteem hakkas paremini tööle, kui Kuressaare oma.
"Me oleme saanud Kuressaare ILS-i märkustega, et ei ole ideaalvariant. Raja otsas minu selja taga on väike metsatukk ja metallaed. Meie töövõtja praegu selgitab, milles on põhjus," rääkis Taimla.
Kuigi Kuressaare lennujaamas saab nüüd maanduda ja õhku tõusta enamik keskmaalendudeks mõeldud lennukimarke, pole praegu veel neid siia tulemas.
Toimetaja: Heikki Aasaru