Eesti on majanduskasvu poolest Euroopa kehvemate seas
Enamikus Euroopa Liidu riikides oli neljanda kvartali majanduskasv suurem kui Eestis.
Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avaldas täna 19 liikmesriigi neljanda kvartali majanduskasvu näitajad. Ülejäänud kaheksa riigi andmeid Eurostatil pole.
Eesti (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud) SKP kasvas aastatagusega võrreldes 0,9%. Vaid kahes riigis oli olukord kehvem - Soomes ja Kreekas, kus majandus langes vastavalt 0,2% ja 1,9%.
Ülejäänud 16 riigis kasvas majandus kiiremini kui Eestis. Slovakkia neljanda kvartali majanduskasv oli 4%, järgnesid Rumeenia ja Poola vastavalt 3,8% ja 3,6%-ga.
Eesti nõrga majanduskasvu üheks olulisemaks põhjuseks on see, et meie olulistel kaubanduspartneritel - eeskätt Soomel ja Venemaal - läheb kehvasti. Napi majanduskasvu mootoriks on sisetarbimine. Palgad on tõusnud vaatamata kesisele majanduskasvule, kuna paljudes sektorites on tööjõupuudus.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõi Eesti majanduse olulise probleemina välja ka märkimisväärselt vähenenud kapitalikulud ehk investeeringud.
"Kui uute elamispindade soetamine on kasvanud, siis ettevõtete ja riigi investeeringud on jäänud nõrgaks. Kuigi laenuintressid on ajalooliselt soodsal tasemel, ei tekita tänane väliskeskkond ettevõtjates just üleliigset kindlust, et suuri projekte ette võtta," selgitas ta.
Ettevõtete müügitulu vähenes teadaolevalt terve eelmise aasta vältel, tööjõukulud aga kerkisid töötajate poolt domineeritud tööturul kiires tempos. "Lisades sellele deflatsioonilise keskkonna, kus ettevõtjate võimalused hinda tõsta on piiratud, siis on ettevaatus investeeringute tegemisel ootuspärane," kommenteeris ta.
"Investeeringute tegemisel on tagasihoidlik olnud ka riik. Suur osa riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt tehtud kapitalikuludest rahastatakse EL struktuurifondidest pärit rahastuse abil. Ühelt programmiperioodilt üleminek teisele on viibinud, mistõttu on investeeringute tegemine kängunud."
Toimetaja: Oliver Kahu