Lauri: Eestil pole kavas Junckeri investeerimiskavasse oma raha panna
Euroopa Liidu majas tutvustati täna Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri investeerimiskava, mille eesmärk on uute töökohtade loomine ja majanduskasvu kiirendamine Euroopas. Rahandusminister Maris Lauri leiab, et investeerimiskava võimaldab alandada riske ja teha laene veidi odavamaks. Eesti ei kavatse oma raha kavasse panna.
Eesti ekspertide kinnitusel on Junckeri investeerimiskava eesmärgid põhimõtteliselt õiged, sest Euroopasse oleks hädasti raha juurde vaja. Kindel aga pole vajalike investeeringute kokkusaamine - 315 miljardit eurot või enam, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Maris Lauri sõnul pole Eestil praegu kavas oma raha sinna panna.
Lauri leiab, et kava annab nii era- kui avalikule sektorile võimaluse teha täiendavaid investeeringuid.
"Selle projekti väärtus on selles, et ta võimaldab jagada riske erinevate osapoolte vahel, natuke laene odavamaks teha. Kui võib-olla need investeeringud, mis praegu ei saa pankadest piisavat toetust, vajavad lisagarantiisid või natuke soodsamaid tingimusi, siis sellise institutsionaalse investori kaasamisel oleks võimalik need head ideed ellu viia," selgitas minister.
Analüütikud on öelnud, et 315 miljardit eurot pole piisav selleks, et aidata Euroopa Liidu loidu majanduskasvu.
"Alati tuleb jätta natuke ruumi ka erasektorile. Ma loodan, et idee töötab selles mõttes, et kui me anname osadele nõrgematele projektidele võimaluse saada sellest fondist tuge, siis tugevamad projektid saavad finantseerimise tavalise mehhanismi kaudu. See on nagu investeerimise ergutaja, et investeeritaks rohkem," rääkis Lauri.
Eestil pole praegu konkreetset projekti, mis Junckeri plaanist raha võiks saada.
"See ongi üks mõte, et me peaksime vaatama asjade sisse, mida teha võime. Kahtlemata üks idee võiks olla ka Rail Balticu mingi osa finantseerimine, aga ma ergutan mõtlema ka laiemalt koostööprojektidele, piirideüleselt, kus era- ja avalik sektor saaksid koos midagi teha. Ideede väljamõtlemise aeg," ütles minister.
Lauri lisas, et me võime ka nii elada, et sellest investeerimisplaanist tuge ei võta, aga see siiski ergutab eriti eraettevõtjaid mõtlema, et järsku on meil võimalust sealt tuge saada, ja seda võimalust võiks kasutada.
Euroopa Investeerimispanga asepresident Pim van Ballekom ütles, et pank investeerib ainult majanduslikult mõistlikesse ja kasumlikesse teadusprojektidesse, sest lõppkokkuvõttes peab taotleja pangale raha tagasi maksma, seda ka teatava intressiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Aga me oleme niiöelda avaliku sektori pank ja meie eesmärk ei ole oma kasumit maksimeerida.
Seega oleme erasektoriga võrreldes võimekamad, tegemaks häid pakkumisi pikaajalisetele klientidele, mis on laenu taotlejatele ka heaks argumendiks," ütles van Ballekom.
Toimetaja: Merili Nael