Sõrmus: Leedu otsus toetada oma piimatootjaid vähendab Eesti põllumeeste konkurentsivõimet
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus nentis, et Leedu valitsus on viimaste aastate jooksul aidanud enda piimatootjaid makstes neile üleminekutoetust säilitades nii piimakarja, kuid antud otsus on mõjutanud Eesti põllumehe konkurentsivõimet, kuna valitsuse põllumajanduspoliitika on naaberriigi omast kardinaalset erinev.
Leedu põllumajandusministeeriumi teatel on Leedu valitsusel kavas tänavu siseriiklikust eelarvest maksta kohalikele piimatootjatele 35 miljonit eurot toetusi. Toetuse maksmisega alustati 5. mail, mil piimatootjateni jõudis 18 miljonit eurot. Põllumajandustootjaid kavatsetakse toetada ka juunis, mil riigi vahenditest makstakse tootjatele 17,2 miljonit eurot.
"Paratamatult mõjutavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste sammud oma tootjate toetamisel ka meie piimatootjate konkurentsivõimet. Leedu on viimaste aastate jooksul leidnud võimalusi kodumaise piimatootmise toetamiseks üleminekutoetuste maksmise kaudu," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ta lisas, et Leedu on kahel korral Euroopa Liidu erakorralisele toetusele riigieelarvest lisanud maksimaalses lubatud mahus oma osa. "Selles osas on leedulaste põllumajanduspoliitika olnud Eesti valikutest kardinaalselt erinev," märkis Sõrmus.
Ka Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Vahur Tõnissoo hinnangul on Leedu ja Eesti valitsuste erinevate poliitikate mõjusid ilmekalt näha mõlema riigi piimakarja arvukust kajastavates numbrites.
Kui Eestis vähenes mullu piimakari üle 5 protsenti 90 200 piimalehmani, siis Leedus, kus mullu oli Euroopa Komisjoni andmetel 301 000 looma, jäi lehmi vähemaks vaid pisut üle 2 protsenti, mis on võrreldav Leedu piimakarjade tavapärase keskmise vähenemisega viimase 15 aasta jooksul.
"Eesti valitsus peab lõpuks mõistma, et meie loomakasvatuse hävimisel on tõsised tagajärjed kogu riigi majandusele," lisas Tõnissoo.
Leedus makstakse tänavu ka piimatootjatele Euroopa Liidu otsetoetuste vahenditest 25,3 miljonit eurot piimatootmisega seotud toetusi piimalehmade ning 4,6 miljonit eurot piimatõugu pullide pidajatele.
Eesti valitsus maksis tänavu veebruaris kohalikele piimatootjatele erakorralist abi 4 miljonit eurot, ühtlasi on valitsus lubanud aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi.
Euroopa Liidu otsetoetuste raames planeerib maaeluministeerium tänavu maksta piimalehma kasvatamise otsetoetust ca 2 miljonit eurot nendele karjadele, kus on vähem kui 100 piimalehma.
Seejuures on viimased valitsuskoalitsioonid on piimatootjate toetusi vähendanud ligi kolmandiku võrra, mis tänases tootjate hinnangul keerulises olukorras avaldab olulist negatiivset lisasurvet piimatootmise lõpetamiseks.
Alates 2014. aasta suvest on kriis piimandussektoris viinud Eesti piimakarjade vähenemiseni kümnendiku võrra.
Toimetaja: Allan Rajavee