Lepik: odava alltöövõtu aeg on läbi, tuleb mõelda maksusüsteemi muutmise peale
Majandusanalüütik Kristjan Lepik leiab tänase PKC koondamisteate valguses, et Eestis tuleb tõsiselt mõelda maksusüsteemi muutmise peale.
Tema sõnul on Eestis odava alltöövõtu aeg läbi saanud ning ettevõtted, kes tahavad tarku asju teha, sõltuvad eelkõige tööjõumaksudest, mis on siin aga kõrged.
"Kas alanud on uus masu?" küsis "Aktuaalse kaamera" uudisteankur Astrid Kannel stuudiointervjuus majandusanalüütikult.
Maailmas laiemalt ringi vaadates kahtlemata. Vaadates finantsturgude närvilist pinget selle aasta alguses ja Hiina jahtumist, siis maailmas kindlasti 2016 tuleb mõnevõrra jahedam aasta, kui võib-olla veel sügisel oodati. Nii et maailmas on sellist pinget kasvamas, kuid see üks sündmus tegelikult Eesti jaoks nagu masu algust ei tähenda. See ei ole selle suurusega sündmus. Kuid nii öelda tähele panna seda sündmust ja mõelda, et mis see tähendab, seda kindlasti tasub.
Mida see tähendab?
Ma olen palju töötanud selliste rahvusvaheliste ettevõtetega ja kuigi meile endale tundub, et Eestimaa on midagi täiesti erakordset - laulupidu ja kõik muu -, siis selliste rahvusvaheliste kontsernide jaoks on see ikkagi üks rida Excelis. Kõrvale pannakse need teised Euroopa riigid, vaadatakse, mis on tööjõukulu, millised on maksud ja selle järgi mõeldakse, kus meil on parem olla. Ja maailmas on järjest kergem ettevõtetel ringi liikuda ja need, kes ei ole konkurentsivõimelised, neil tegelikult iga aasta, iga kuu läheb elu maailmas raskemaks. See tegelikult on hinnang sellele, et Eesti palkade tõus ja tööviljakuse tõus ei ole olnud päris sellised, et see ettevõte siia jääks.
Kas see tähendab, et sellise odava alltöövõtu aeg Eestis on läbi?
On läbi, jah. See oli tegelikult meie üks - ma ütleks - edu tegureid viimased 15-20 aastat. Kuid see aeg on läbi, sest palkade kasv on toonud selle kaasa.
Kunagi, kui langes ära Vene turg, siis me olime ka hädas ja orienteerusime Läände. Me saime sellega hakkama. Kas selle juures, mis praegu toimub, on ka midagi positiivset?
Mõneti küll. Äkki ta siis toob neid vajalikke samme lähemale, sest tegelikult ma olen ka ise pikalt sellest rääkinud, et meil on vaja rohkem Eestis arendatud tooteid. Vaadake, PKC tegi ka ju allhanget, see ei olnud Eesti toode. Aga seda juttu justkui nagu jäädki kohati rääkima. Et võib-olla sellised sündmused toovad need muutused ja selle võib-olla valu läbi selle sammu lähemale. Et me hakkame neid tegema.
Ühelt poolt on selge, et inimesed peavad Eestis õppima ning mitte olema enam odav tööjõud. Teisest küljest ootaks ka nagu majandusstrateegidelt, et nad võtaksid jalad laua alt välja ja hakkaksid nüüd kiiresti jooksma ja mõtlema, mida nüüd teha saab?
Kindlasti, vaadates ka seda maailmas toimuvat ja kuidas maailm muutub mitutpidi, kaasa arvatud see, et ettevõtted liiguvad rohkem ringi. Kas meil on tegelikult Eestis midagi väga erakordset pakkuda nendele ettevõtetele? Mis see võiks olla, mis meie kuvand on? Kõik sellised küsimused. Ja sinna juurde tegelikult ka see, et Eesti maksusüsteem tegelikult on ehitatud pigem selle allhankija jaoks, 15-20 aastat tagasi. Ja kuigi see on mõneti nagu tabuteema, justkui midagi, mida ei tohiks puutuda - meie püha maksusüsteem -, siis ma arvan, et täna on küll selgelt see koht, kus nüüd mõelda, kas oleks aeg mingiteks muutusteks. Et võtame kas või selle, mida ütlesid PKC-ga seotud inimesed, et tegelikult Eestis tööjõumaksud on kõrged, aga ettevõtete tulumaks on madal. Me peaksime mõtlema selle peale, et need ettevõtted, kes tahavad tarku asju teha, sõltuvad eelkõige tööjõumaksudest. Meil on veel rohkem vaja mõelda sellele, kuidas seda atraktiivsemaks teha.
Toimetaja: Laur Viirand