Ligi: vigane maamaksuvabastus tuleks välja vahetada, mitte teda lappida
Koalitsioonierakondade ettepanekul võeti täna riigikogus menetlusse maamaksuvabastuse laiendamise seaduseelnõu. Rahandusminister Jürgen Ligi aga leiab, et lappimise asemel tuleks vigane maamaksuvabastuse seadus välja vahetada.
Eelnõuga laiendatakse maamaksuvabastust liitsihtotstarbega maal elavatele inimestele ning kaasomandis oleva kinnistu puhul igale omanikule eraldi, mitte enam ühiselt.
"Mõistes kaasomanike või äripindadel elavate kodanike meeleolu, kes tunnevad end diskrimineerituna, pean siiski ütlema, et maamaks on maa, mitte isikukeskne maks, maksu objekt on siiski krunt. Ma pole kunagi varjanud, et kogu maamaksuvabastuse viis on algusest peale mäda ning lappimise asemel tuleks ta asendada. Ta ei ole mõistuspärane ei sotsiaal-, regionaal- ega maksupoliitiliselt," ütles Ligi ERRi uudisteportaalile.
"Kuigi maamaksuvabastus on paljudel juhtudel õigustatud, tuleks teda jagada rahalise ülempiiriga, nagu maksuvaba miinimumi, eluasemelaenu või 3. pensionisamba soodustustega, mitte nagu praegu: kellel kallim krunt, saab rohkem. Enamuse summast võidavad need, kes riigi abi kõige vähem vajavad, ning diskrimineeritakse esmajoones mitte neid, kelle heaks praegu muudatust tehakse, vaid üürnikke, korteriomanikke, koduta kodanikke ning Tallinnast kaugemaid koduomanikke. Peale selle vähendatakse omavalitsuste autonoomiat ja maksubaasi," jätkas minister.
Ligi leiab, et ka maksupoliitiliselt on liigutud vales suunas, sest tegelikult tuleks keskenduda tööjõumaksude alandamisele.
"Selle asemel, et keskenduda tööjõumaksude alandamisele, kus on meie strateegiline probleem, palgatõusu ja tööhõive tõke, ja kus oleme Euroopa kõrgemas pooles, teeme selle aina raskemaks, vähendades veelgi kinnisvara maksustamist, milles oleme niigi Euroopa kõige madalamal tasemel. Kusjuures iga ekspert teab, et maamaks on majandusele ohutuim maks," selgitas Ligi.
"Maa on piiratud ressurss ja selle maks on õigustatud nii selle kui kulude pärast, mis omavalitsusel suuremal alal suuremad on, ning liikluskoormuse tõttu, mis suurte kruntide puhul kaaskodanikel ja keskkonnal suurem on. Krundiomanike arv neid asjaolusid ei muuda. Omavalitsuselt tuleks mitte eelarvet ära võtta, vaid nõuda neilt teede puhastamist kruntide ümber," lisas ta.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sesteri ütles eile, et plaanitav seadusmuudatus koduomanikele kätte täiendavalt üle 1,5 miljoni euro. Sester rääkis ERR-i uudisteportaalile, et eelnõus on võrreldes praegusega kaks muudatust: liitsihtotstarbega maa maamaksuvabastus, mis jätab äripindadega majas elavatele koduomanikele kätte hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot ning kaas- ja ühisomanike probleeme lahendav muudatus, mis säästab maksumaksja taskust 340 000 eurot.
"Menetluse käigus me teeme tegelikult analüüsi, kas tänane füüsilise isiku tulumaksu protsendi suurendamine 11,4 protsendilt 11,6 protsendini katab ära 1,5 miljoni euro võrra väiksema laekumise KOV-dele. Sealt saab teha täiendavaid otsuseid, kas peab täiendavalt kompenseerima, millises ulatuses, millisel viisil," ütles Sester.
Sester on varem "Aktuaalsele kaamerale" tunnistanud, et seadust ei muudeta ebavõrdsuse, vaid pigem nii-öelda valijate surve tõttu.