Tartu ei taha munitsipaalmajadega üüriturgu moonutada, kuid ei välistata uusi pindu erivajadusega inimestele
Tartu linnavalitsus korraldas linnas tegutsevate kinnisvaraettevõtete ja suurimate tööandjatele ümarlaua, et selgitada välja, kas linna peaks rajama munitsipaalmaju.
Paaritunnilise arutelu tulemusel jõuti tõdemusele, et linnas on toimiv üüriturg ning seda pole mõtet segama ja moonutama minna. Samas, spetsiifiline vajadus uute pindade järele on siiski olemas, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Kuskil kuklas elab idee, et linna enda vajadus on pigem spetsiifilistele pindadele. Näiteks liikumispuuetega inimesed on sihtgrupp, kelle puhul ei anna vanade korterite ümberehitamine soovitud tulemust. Kas linn teeb seda ise või koostöös erasektoriga, on lahtine. Aga pigem erasektori kaasabil," ütles Tartu abilinnapea Kajar Lember.
Tööandjate suurimaks mureks on see, et Tartu üürituru hinnad on sarnased Tallinnale. Tallinnas on aga valik mitmekesisem. Tartus on praegu kinnisvaraportaali city24 andmetel üürimisel ligi 120-130 korterit. Tallinnas on aga valik kümme korda suurem.
Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto sõnul on aga mitmeid arste ja õdesid Tartust lahkunud põhjusel, et nad saavad Tallinnas linnalt soodustingimustel korteri üürile nn arstide majja. Tartus sellist võimalust pole. Kliinikum ise sellist maja ehitada endale lubada ei saaks.
Ühesõnaga vajadus on, aga linnal raha pole. Kajar Lemberi sõnul oleks võimalus, et linn toetaks erasektorit maa või hoonestusõigusega ja ootaks vastu turuhinnast soodsamat üürimaja.
Ideed toetab ka Vallikraavi kinnisvara juht Indrek Rentel: "Linna poolt võiks abiks olla see, kui ette oleks valmistatud maa koos trassidega ja panna see pakkumisele investoritele."
Rentel rõhutas, et Eesti üürituru arengut segab praegu tegelikult üürniku õiguste poole kaldu olev seadusandlus ja oht, et keegi asub puuküürnikuks.
Toimetaja: Priit Luts