Riik plaanib üleminekut kesksele riiginõuete haldamisele
Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustab tööd riiginõuete konsolideerimise töögrupp, mille eesmärk on analüüsida ja välja töötada ühtne mudel üleminekuks riiginõuete kesksele sissenõudmisele.
Ettepanekud selleks esitatakse valitusele otsustamiseks 2017. aasta kevadeks, teatas ERR.ee-le rahandusministeerium.
Riiginõuete konsolideerimine puudutab kõiki riigi poolt kehtestatud, määratud ning tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, näiteks nagu maksud, riigilõivud, trahvid, õppelaenuvõlad ja sunnirahanõuded.
Täna tegelevad nõuete haldamisega mitmed erinevad asutused, näiteks maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon ja Riigi Tugiteenuste Keskus.
"Riiginõuete konsolideerimisega viiakse nii vabatahtlik kui ka sunniviisiline riiginõuete sissenõudmine ühtsetele alustele, et lõpetada senine killustatus ja topelttöö ning lihtsustada ja kiirendada asjaajamist ning suurendada efektiivsust nõuete edukal sissenõudmisel. Lisaks annab konsolideerimine olulise ja tervikliku info, millised on isikute tasumata kogunõuded riigi ees," ütles riigihalduse minister Arto Aas.
Nõude arvestusse kandmine, andmete kvaliteedi ja õigsuse tagamine jääb ka pärast nõuete konsolideerimist nõuet haldava asutuse kohustuseks.
Riiginõuete maht kogu riigis ilma maksunõueteta on aastas ligikaudu 194 miljonit eurot, millest suurema osa ehk 96 miljonit eurot moodustavad maa järelmaksu nõuded, 33 miljonit kohtuotsustest, trahvidest ja kohtute riigilõivudest tulenevad nõuded, 25 miljonit maanteeameti riigilõivunõuded ning 24 miljonit politsei trahvid ja riigilõivud ning ülejäänud riigiasutuste nõuded kokku moodustavad 16 miljonit eurot.
Rahandusministeerium moodustab projekti elluviimiseks töögrupi, kuhu kutsutakse erinevate asutuste esindajad, kuid ka teised huvigrupid, kellel puutumust riiginõuetega. Projekti detailine tegevuskava koostatakse projekti töörühma poolt hiljemalt tänavu septembriks.
Toimetaja: Marek Kuul