Riik plaanib üleminekut kesksele riiginõuete haldamisele

(Foto: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix)
20.06.2016 8:33
Rubriik: Majandus

Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustab tööd riiginõuete konsolideerimise töögrupp, mille eesmärk on analüüsida ja välja töötada ühtne mudel üleminekuks riiginõuete kesksele sissenõudmisele.

Ettepanekud selleks esitatakse valitusele otsustamiseks 2017. aasta kevadeks, teatas ERR.ee-le rahandusministeerium.

Riiginõuete konsolideerimine puudutab kõiki riigi poolt kehtestatud, määratud ning tasumisele kuuluvaid rahalisi kohustusi, näiteks nagu maksud, riigilõivud, trahvid, õppelaenuvõlad ja sunnirahanõuded.

Täna tegelevad nõuete haldamisega mitmed erinevad asutused, näiteks maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

"Riiginõuete konsolideerimisega viiakse nii vabatahtlik kui ka sunniviisiline riiginõuete sissenõudmine ühtsetele alustele, et lõpetada senine killustatus ja topelttöö ning lihtsustada ja kiirendada asjaajamist ning suurendada efektiivsust nõuete edukal sissenõudmisel. Lisaks annab konsolideerimine olulise ja tervikliku info, millised on isikute tasumata kogunõuded riigi ees," ütles riigihalduse minister Arto Aas.

Nõude arvestusse kandmine, andmete kvaliteedi ja õigsuse tagamine jääb ka pärast nõuete konsolideerimist nõuet haldava asutuse kohustuseks.

Riiginõuete maht kogu riigis ilma maksunõueteta on aastas ligikaudu 194 miljonit eurot, millest suurema osa ehk 96 miljonit eurot moodustavad maa järelmaksu nõuded, 33 miljonit kohtuotsustest, trahvidest ja kohtute riigilõivudest tulenevad nõuded, 25 miljonit maanteeameti riigilõivunõuded ning 24 miljonit politsei trahvid ja riigilõivud ning ülejäänud riigiasutuste nõuded kokku moodustavad 16 miljonit eurot.

Rahandusministeerium moodustab projekti elluviimiseks töögrupi, kuhu kutsutakse erinevate asutuste esindajad, kuid ka teised huvigrupid, kellel puutumust riiginõuetega. Projekti detailine tegevuskava koostatakse projekti töörühma poolt hiljemalt tänavu septembriks.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus