ERR Brüsselis: EL-i uued määrused tagavad digitaalsele sisule juurdepääsu ka välismaal
Ligipääs ostetud e-raamatutele, filmidele ja digitaalsele muusikale peab säilima ka siis, kui inimene ületab riigipiiri, leiab Euroopa Komisjon. Andrus Ansip esitles täna Brüsselis esimesi digitaalse ühisturu määruseid, mis muudavad digitaalse sisu kaasaskantavaks.
Euroopa Liidu autorikaitse reeglid kirjutati valmis 1990ndatel. Vahepeal on reegleid küll kõpitsetud, aga hüpe digiajastusse, kus nutiseadmetega inimesed juba mõnda aega rõõmsalt askeldavad, seisab seadusandjatel alles ees, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Väike samm reeglite kaasajastamise suunas astuti täna Brüsselis. Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip esitles ühtse digituru esimesi määruseid, mis tagaksid jõustudes ligipääsu digitaalsele sisule ka välismaal.
"Kui meie poolt pakutud regulatsioon jõustub, siis saavad inimesed ligipääsu oma seaduslikult soetatud muusikale, mängudele ja spordiülekannetele ka siis, kui nad viibivad ajutiselt väljaspool oma koduriiki," ütles Ansip.
Võtame näiteks ülipopulaarse veebitelevisiooni Netflix-i. Belgia Netflixi klient maandub Tallinnas, aga ei saa ühtegi filmi vaadata, sest Netflix pole veel Eestisse laienenud. Või Eesti televaataja Brüsselis. Tahaks ETV veebilehelt vaadata Midsomeri mõrvade uut osa, aga geoblokeering, mis tagab, et sarja näeks vaid Eesti territooriumil, ei luba. Kui komisjoni esitletud määrus jõustub, ei tohiks selliseid takistusi lemmikseriaali vaatamisel enam tekkida. Või siiski?
"ETV või Kanal 2 peavad olema kättesaadavad ka teistes EL-i liikmesriikides, juhul kui te olete registreerunud kasutaja. Paraku rahvusringhäälingu puhul identifitseerimissüsteem puudub," märkis Ansip.
Eesti Rahvusringhäälingu uue meedia direktor Jaanus Lillenberg ütleb, et kasutajate tuvastussüsteemi loomine ETV veebist vaatamiseks pole keeruline. Probleem on sisseostetud saadete õigustega - väljaspool Eestit veebis näitamine on kulukas lõbu, ütleb Lillenberg.
"Selle süsteemi kasutuselevõtt hetkel tähendab seda, et kui Brüsselist paneb inimene käima "Downtown Abbey", siis see läheb Eesti maksumaksjale iga kord maksma umbes üks euro," märkis Lillenberg. Ansipi sõnul kaob see probleem aga uue regulatsiooniga.
Toimetaja: Sven Randlaid