Hololei: väävlidirektiiv peaks soodustama laevadel vedeldatud maagaasi kasutamist
Läänemere säästmiseks ning Vene gaasist sõltuvuse vähendamiseks võiks laevakütusena rohkem kasutada LNG-d ning järgmisest aastast kehtima hakkavad laevakütuste karmimad nõuded peaksid sinnapoole liikumist soodustama, leiab Euroopa Komisjoni asepeasekretär Hendrik Hololei.
Järgmisest aastast kehtivad Läänemerel, aga ka mitmes teises maailma piirkonnas, senisest karmimad keskkonnanõuded laevakütustele. Kui praegu kasutatakse kütust, kus väävlisisaldus on 3,5 protsenti, siis edaspidi on lubatud 0,5 protsendine väävlisisaldus. Võrdluseks - autodes kasutatavate kütuste puhul on väävlisisaldus 0,001 protsenti, vahendasid ERRi raadiouudised.
Euroopa Komisjoni asepeasekretär Henrik Hololei loodab, et karmimad nõuded innustavad laevakütusena kasutama edaspidi rohkem LNG-d.
"See ei ole pelgalt regionaalne, vaid see on ka globaalne meede. See on tegelikult ka üks osa sellest, et vähendada õhusaastet ning teiselt poolt ka omamoodi survestada kogu laevandust muutma oma kütuste lähteallikat. Selge, et pikas perspektiivis minnakse laevadel üle vedeldatud gaasile, nn LNG-le, mis on palju väiksema saastega ja mille kasutamine on vajalik juba ka ainuüksi selles kontekstis, et mida rohkem LNG kasutatakse, seda suurem on LNG pakkumine maailmaturul ja seda rohkem me vähendame nii enda kui Euroopa sõltuvust Venemaalt tulevast gaasist," rääkis Hololei.
Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi professori Urmas Lipsu sõnul on väävlidirektiivil Läänemerele kindlasti positiivne mõju ning praegu on just õige aeg mõelda LNG laialdasemale kasutamisele.
"Ma arvan, et see on see suund. Aga tuleb ka sellest aru saada, et see eeldab, et laevad on valmis seda kasutama ehk see peab algama juba laevaehitusest. Me ei saa teha nii, et homme on vaja. Viie aasta pärast seda ka ei juhtu, aga me peaksime seda soodustama, et tehtaks selliseid laevu ja neid hakataks järjest rohkem kasutama," rääkis Lips.
LNG-kasutamine eeldab vajalikku infrastruktuuri ehk punkerterminali ning Tallinna Sadam pingutab selle nimel, et see võimalikult kiiresti saada, ütles sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik. Uuest aastast kehtima hakkavad keskkonnanõuded on aluseks ka sadama arenguplaanidele.
"Kui laevad kasutavad teist kütust, siis meie peame tagama selle, et laev saaks seda meil punkerdada, vastasel korral ta lihtsalt ei tule meile ja ei külasta meie sadamat. Näiteks kaldaelektrivõrgu osas me mõtleme sellele, kuidas laevad, kes seisavad sadamas saaksid ühilduda elektrivõrguga, et nad ei peaks kasutama kütust, vaid nad saaksid kaldalt elektrit. Selleks tuleb teha uuringuid ja vajadusel investeerida," rääkis Kaasik.
Toimetaja: Maarja Roon