Pärtel: taudipiirkonna tempel on omamoodi kvaliteedimärk
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Ago Pärtel kinnitas, et Euroopa komisjoni poolt lähitulevikus määratavast kolmandast ekspordikeeluga tsoonist pärinev sealiha on tarbijatele absoluutselt ohutu.
Euroopa komisjoni rakendusotsusega, mis kehtib eelmise aasta algusest, määratletakse ära seakatku puhul kehtestatavad tõkketsoonid, kus kehtivad sealiha kvaliteedikontrollile, ekspordile ja käitlemisele erinevad reeglid.
Eesti seakasvatuse jaoks on need tsoonidega kaasnevad ekspordireeglid olulised, sest suurem osa sealihast eksporditakse välisriikidesse, kuid tõkketsoonide rakendumisel tohivad sealihatootjad turustada oma kaupa ainult Eesti turul.
Ago Pärtel selgitas Vikerraadio saates "Vikerhommik", et komisjoni poolt määratavad tõkketsoonid jagunevad kolmeks.
"Esimene on puhvertsoon, mis ümbritseb piirkonda, kust on leitud seakatku ning on teatud lisanõuded kütitud metssigadele," rääkis Pärtel, kes lisas, et antud tsooni suurus on märgitud indikatiivselt suurusjärgus 30 kuni 40 km.
"Teine tsoon, mis oli siiamaani ka Eesti lõunapoolsetes maakondades olemas, on seotud leidudega ainult metssigadelt, kuid sellega kaasnevad täiendavad uuringud, mis viiakse läbi nii metssigade kui ka farmide kodusigade seas," selgitas VTA juht.
Kolmas tsoon lisab "kvaliteedimärgise"
Kolmas tsoon, mis hakkab kehtima lähitulevikus, toob seakasvatajatele kaasa teatud müügipiirangud. "Lühidalt ja lihtsalt öeldes on elussigu võimalik viia ainult Eestis asuvatesse tapamajadesse," sõnas Pärtel.
Kolmandas tsoonis kasvanud sigade tooreliha turustamisel pannakse pakendile kolmnurkne märk, mis näitab, et liha pärineb tauditsoonis kasvanud sealt ning see liha tuleb realiseerida Eesti territooriumil. Samas kuumtöödeldud lihatoodetel, mille on valmistamise käigus on kasutatud 80-kraadist kuumust, ei pea olema lisamärgistust.
"Kolmandast tsoonist pärit liha ei ole absoluutselt ohtlik ja omakeskis oleme ka öelnud, et see kolmnurk seal peal (3. tsooni märgistus - toim.) on kvaliteedimärk, mis tähendab, et see on sada protsenti Eesti liha," märkis Pärtel.
Komisjoni nõuded on osati võimendatud
Siinkohal võib aga tekkida küsimus, miks ei tohi tarbijale täiesti ohutut liha Eestist välja eksportida. Pärteli sõnul on tegemist täiesti uue olukorraga, millega Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid alles harjuvad ja kohanevad.
"Kuna Euroopa Liidus on tagatud kõigi kaupade vaba liikumine, siis ollakse ilmselt mures, kuidas vaatab ülejäänud maailm EL-i kui kaubanduspartnerit," arvas Pärtel.
Tema kinnitusel valmistavad Poola ja balti riikide põllumajandusministrid ette pöördumist Euroopa komisjonile, kus soovitakse teatud nõuete leevendamist. "Pöördumine tehakse, sest kui me proovime sellest probleemist tehniliselt aru saada, siis on selgelt näha, et mõni nõue võimendatud," leidis VTA juht.
Toimetaja: Allan Rajavee