Autoettevõtted peavad automaksu plaani väga halvaks üllatuseks
Automüüjatele tuli külma dušina valitsuse kava rakendada heitmenäitajatest tulenevat riigilõivu ka varem Eestis registreeritud autode edasi müümisel.
Rahandusministeeriumi selgitusel tulenes algse plaani muutmine Euroopa Liidu reeglitest. Asjatundjate hinnangul võivad tulevikus jääda paljud autode omanikuvahetused lihtsalt registreerimata, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu AMTEL juhi Sulev Naruski sõnul on registreerimislõivu rakendamine kõigile autode omanikuvahetustele väga halb üllatus, mis ähvardab kogu majandusharu segi paisata.
"Eilne uudis, et esmaregistreerimise asemel laiendatakse registreerimislõivu kõigile omanikuvahetustele on radikaalne muudatus kogu plaanis. Eilne rahandusministeeriumi väide, et on ettevõtjatega läbi arutatud, siis me oleme küll rääkinud esmaregistreerimistest, aga mitte sellisest variandist nagu täna laual on, ja ma olen veendunud,et seda tuleks väga põhjalikult arutada," sõnas Narusk.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi selgitusel tingisid esialgse plaani muutmise Euroopa Liidu reeglid.
"Euroopa Kohus on mitmel korral teinud lahendeid, kus on öeldud, et kasutatud auto sissetoomisel, kui seda koormatakse mingite lõivude või maksudega, ei tohi eelistada neid võrreldavaid autosid, mis on juba turul olemas, mis on juba registreeritud.
Kõige valusamalt lööb registreerimislõivu rakendamine vanemate autode ostjate ehk vaesema rahva pihta, kuna proportsionaalselt moodustab maks odavama auto hinnast märkimisväärse osa, leiab autoajakirjanik Kristjan Sooper.
" Ma arvan, et küllalt palju on selliseid, kes loobuvad omanikuvahetuse kajastamisest liiklusregistris ja seega ei maksa nad üldse lõivu, sõidetakse volituste, ostumüügilepingutega, millel on omamoodi negatiivne mõju. See tähendab teatavat riski autoomanikule, kes on registrijärgne omanik, pluss lisatööd politseile erinevate probleemide kallal," sõnas Sooper.
"Tegelikult pole üldse oluline auto registreerimine omanikuvahetusel. See tähendab, et riigil jääb tulu saamata või siis see kolmas variant, kus auto registreeritakse naaberriigis," lisas AMTEL-i juht Narusk.
Asekantsler Jegorovi sõnul loodetakse registreerimislõivu abil koguda eelarvesse 14 - 15 miljonit eurot aastas.
Tartus "Aktuaalsele kaamera" küsitlusele vastanud inimeste sõnul on uus tasu küll vajalik, ent vajab põhjalikumat läbimõtlemist.
Toimetaja: Laur Viirand