Sutter: tehnoloogia areng kaotab metsataludesse viivad elektriliinid
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter leidis, et tulevikus peaks suhteliselt hõredalt asustatud piirkondades olema rohkem sõltumatuid ühendusi, kuna elektriliinide vedamine üksikute tarbijateni pole tänaseid tehnoloogiad arvesse võttes otstarbekas. Elektrilevi juhi Tarmo Mere sõnul pole uudsed lahendused kliendi mure, vaid energiafirma teeks seda oma kuludega.
Hando Sutter ütles saates "Terevisioon", et Eesti on suhteliselt hajusa asustusega riik, mistõttu võrkude seisukohalt vaadates teenindab 60 protsenti võrkudest 13 protsenti tarbijatest.
"Nendest võrkudest käib läbi neli protsenti elektrist ehk 60 protsenti võrgust edastab nelja protsenti elektrist," selgitas Eesti Energia juhatuse esimees.
Samas 100-protsendiline elektrivarustus on tagatud kõigile Eesti elanikele hoolimata sellest, kus ta Eestis elab. "Seoses tehnoloogia arenemisega oleme mõelnud, kuidas tagada hajaasustusega piirkondades mõistliku kuluga elektri kättesaadavus," selgitas Sutter.
Eesti Energial on Järvamaal käimas pilootprojekt, kus kliendini mineva ühenduse asemel on loodud sõltumatu ühendus, mis koosneb päikesepaneelist, diiselgeneraatorist ja salvestist. "See peaks tagama ja testide tulemusi vaadates tagabki korraliku varustuse ühele metsatalule," kinnitas Sutter.
Kuid antud projekti massidele rakendamiseks on vaja teha seadustesse muudatusi. "Aga tehnoloogia seda täna võimaldab ning lõpptulemus on see, et sõltumatu ühendus on kordades odavam, kui elektriliinide vedamine üksikute tarbijate juurde," selgitas Sutter.
Uued lahendused paigaldab ettevõte
"Aktuaalne kaamera" kohtus täna Klooga külje all elava Ilmar Laherannaga, kes juba kolm aastat oma tuulegeneraatorist toodetud elektrist ära elab. Tema ostis veidi üle 40 000 krooniga Eestis toodetava tuulegeneraatori. Sellest piisab ühe majapidamise vajadusteks ja ülejääk läheb automaatselt Eesti Energia võrku.
"See on 10 kW. See on selle tüübi üks väiksemaid. Suured tuulegeneraatorid maksavad juba miljoneid," rääkis Laherand.
Võrkude ülalpidamine hajaasustusega piirkondades pole efektiivne ja selle asemel peakski inimesed sellistes paikades ise endale elektrit tootma. Praegu eelistatakse lahendusena päikesepaneele.
Elektrilevi juhi Tarmo Mere sõnul asendab ettevõte senise võrgu uudse lahendusega ise. "Sellisel puhul ei ole see kliendi probleem, ei paneeli hankida ega muul moel. Kliendil on olemas võrguleping, võrguühendus ei kao kuhugi, võrguettevõte seda lõpetada ei saa ja ei tahagi. Selle liitumispunkti taha ehitatakse teistsugune energialahendus võrguühenduse asemele," selgitas Mere.
Ilmar Laherand kütab praegu enne külmade tulekut elamist oma elektriga ega pea tuld alla tegema. Kuid oma elektrist jätkub rohkemakski, kui tead, kuidas tuuled puhuvad.
"Siis olen ise saaginud oma metsast toodud materjali. Ja vat siis saab aega valida. Kui tuulest piisab, võin kõik ehitusmaterjali valmis saagida," ütles Laherand.
Kui näiteks talumees peab päikesepaneelidest saadavat voolu kasutama kogu majapidamise ülevalpidamiseks, peavad tal kindlasti olema akud.
"Kõik need süsteemid tuleb selliselt dimensioneerida, et kui see on ööpäevaringse vajadusega elektrienergia seal, siis peavad olema piisavalt suured akupangad ja piisavalt suur paneelidepark, et ka pimedal ajal oleks elekter olemas. Eesmärk on, et kliendi jaoks ju olukord ei tohi halveneda," ütles Mere.
Aasta pärast plaanib Eesti Energia uut energialahendust paigaldama hakata. Praegu töötab katsetusena üks 5 kW prototüüp Rapla lähedal.
Toimetaja: Allan Rajavee