Samost: me ei tea siiani, mis põhjusel hoiti Tallinna Sadama juhte nii kaua ametis (3)

Video
18.05.2016 19:48
Rubriik: Majandus

Proovida tuua selgust küsimusse, kas üldse, miks ja kellele küsis toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil 2014. aastal Vjatšeslav Leedolt sidrunijoonistuse keeles nelja miljonit eurot, saaks vaid prokuratuur, leiab ajakirjanik ja poliitikavaatleja Anvar Samost.

Laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedo tunnistas esmaspäeval Tartu maakohtus, et mitte Remo Holsmer, vaid Allan Kiil oli see, küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele.

Ja kui uskuda Leedo vande all antud ütlusi, väitis Kiil, et raha maksmisel ja toetuse saamisel tuleks edasi suhelda toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeriga.

"Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini," rääkis Leedo kohtus.

"Ringvaatele" intervjuu andnud Anvar Samost leiab, et "nelja sidruni" kohta peaks prokuratuur otsustama, kas kohtus vande all antud tunnistusele tuginedes tuleks lisada Allan Kiili praegu koostamisel olevale süüdistusele täiendav episood või avada eraldi kriminaalasi või üldse mitte seda teha.

Samost märkis, et tema hinnangul pole põhjust uskuda, et suurettevõtjast üsna sõltumatu inimene Vjatšeslav Leedo tuleb kohtusse ja annab vande all valetunnistusi. "Ma pigem arvan, et ju ta kohtus ikka tõtt räägib."

Mõeldes olude peale, mis 2014. aastal olid, tuletas Samost meelde, et siis jäi Leedo kümneaastase veolepingu lõppemiseni vaid kaks aastat, mis oli siiski piisav aeg, et korraldada vajadusel uus konkurss, ehitada uued laevad või osta Leedo käest olemasolevad alused ära.

"Ja tekkiski huvitav olukord, kus tollase valitsuse joon ühel hetkel väga ootamatult pöördus. Kui senini jäi mulje, et konkursi tingimused ja ettevalmistused vastavad olemasoleva vedaja ehk Väinamere Liinide huvidele, siis ühel hektel toimus kannapööre ja tehti kõik selleks, et Leedo seda konkurssi ei võidaks," rääkis Samost.

Samosti jaoks on ikkagi suurem ja vastusteta küsimus see, miks hoiti Allan Kiilit ja Ain Kaljuranda juhatuses nii kaua, ligi kümmekond aastat, vaatamata kahtlustele ja õiguskaitseorganite poolt poliitikutele esitatud hoiatustele.

Samost märkis, et 2011. aastal oli viimane kord, kui juhatuse volitusi pikendati ja tollane nõukogu esimees Neinar Seli pidas majandusministriga pikka võitlust selle üle, et ta saaks lepinguid pikendada.

"Lõpuks ta tegigi seda, sest tal oli oma erakonna [Reformierakonna] toetus, kuigi oli väga palju küsimusi võimaliku korruptsiooni ja sadama juhtimise teemal. Mingi põhjus pidi ju olema," möönis Samost.

"Seega on rida küsimusi, mis on vastuseta. Ka see, kellele seda nelja miljonit küsiti, kas erakonnale või eraisikule."

Leedo kutsutakse ülekuulamisele

Samosti antud intervjuu ajal selgus, et õiguskaitseorganid on siiski otsustandu "sidrunikaasusele" reageerida.

Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul kutsutakse praamiärimees Vjatšeslav Leedo tsiviilkohtus antud ütluste tõttu kaposse seoses Tallinna Sadama korruptsiooniasjaga ülekuulamisele.

„Seoses tsiviilkohtus öelduga kutsub kaitsepolitseiamet Vjatšeslav Leedo ülekuulamisele. Leedo kuulatakse üle tunnistajana ja seda tehakse juba käimasoleva Tallinna Sadamaga seotud kriminaalmenetluse raames. Edasised seisukohad selguvad ülekuulamise järel,“ ütles Evestus Delfile.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus