Ansip: Euroopa Komisjon ei ole Kreeka kriisis süüdi
Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip ei näe Kreeka majanduskriisis süüd Komisjonil, vaid väitis, et Kreeka saatus on eelkõige antud riigi valitsuse ja rahva kätes. Tema hinnangul peaks Kreeka naasma kiirete kärpereformide juurde, mis on mitmel pool Euroopas näidanud tulemuslikkust.
Andrus Ansipi sõnul on Euroopa komisjonis Kreeka finantskriisi temaatikaga tegelenud eelkõige selle juht Jean Claude Juncker, eelmise eesistuja Läti president Valdis Dombrovskis ja komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici.
"Nemad on ka inimesed, kes on volitatud Kreeka küsimuses avalikult sõna võtma," selgitas Ansip Vikerraadio saates "Uudis+".
Tema hinnangul on Euroopa komisjon teinud Kreeka osas kõik, mis on võimalik. "Komisjon on otsinud lahendusi, kuid paraku pole Kreeka pool neid vastu võtnud," nentis volinik. Ansip lisas, et aasta alguses Kreeka majandus näitas stabiliseerumise märke ning paljude arvates liikus riik abiprogrammist välja, siis praeguseks on olukord radikaalselt muutunud.
"Ma ei näe selles Euroopa komisjoni süüd," toonitas Ansip, kelle kinnitusel on komisjon olnud oma seisukohtades ühtne ning väljendanud neid selgelt. "Kreeka saatus on ikka riigi valitsuse ja rahva kätes," leidis Euroopa komisjoni digivolinik.
Andrus Ansip väljendas oma veendumust, mille kohaselt on Kreekale kõige mõistlikum ja odavam lahendus jätkata varasemate valitsuste poolt alustatud reformidega. "Teame ju meie omast käest siin Eestis, et kiired ja vajalikud reformid on ju edu pant," ütles Ansip, kelle sõnul on seda näha ka Portugalis ja Iirimaal, kus kiired kärpereformid on andnud tulemuse.
"Euroopa Liidu üks kiiremini kasvavaid majandusi ongi iiri majandus," tõi Ansip näite.
Volniku hinnangul on raske määratleda, millele kreeklased rahvahääletusel "ei"-vastuse andisid. "See küsimus, mis referendumil hääletusele pandi oli nii keeruline, et lihtsal kreeklasel pole sellest võimalik aru saada," nentis Ansip.
Tema sõnul hääletasid kreeklased ettepaneku üle, mida läbirääkimiste laual enam ei olnud, sest teine abiprogramm lõppes 30. juunil ning seda mitte kuidagi enam rakendada või pikendada ei saanud.
Samas juhtis volinik tähelepanu avaliku arvamuse küsitlustele, mis kinnitavad, et 80 protsenti kreeklastest soovivad jääda eurotsooni.
Pärast rahvahääletust uskusid paljud kreeklased kui ka Kreeka valitsus, et nende positsioon on tänu saadud täiendavale rahvamandaadile kriisikõneluste laua taga parem. Ansip ei soovinud hakata kellegi positsiooni ning selle tugevust hindama, kuid nentis, et Kreeka finantsolukord on muutunud lähikuude jooksul ainult halvemaks.
"Küsimus ei ole selles, kas see positsioon on nõrk või tugev, kuna komisjon on kogu aeg tahtnud, et Kreeka majandus võimalikult kiiresti kasvama hakkaks," kinnitas Ansip, kes leidis, et kõik komisjoni ettepanekud seda taotlevadki.
Toimetaja: Allan Rajavee