Eesti taarat soomlastelt koguda plaaninud firma pani pillid kotti

(Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix)
Rain Kooli
28.06.2016 14:00
Rubriik: Majandus

Eestist ostetud joogipurkide kogumisest ärimudelit kavandanud Soome ettevõtte tegevus on varjusurmas. Kogu idee teostust varjutas algusest peale vaidlus tegevuse seaduslikkuse üle.

Viron Tölkkipalautus Oy esindaja Mika Reinikainen tunnistab, et ettevõte on tegevuse peatanud ega pea äri uuesti alustamist kuigi tõenäoliseks, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.

Reinikainen süüdistab äri läbikukkumises nii Helsingi linna, millega firma ei jõudnud kokkuleppele äripinna rentimises, kui ka meediat, ametnikke ja poliitikuid.

Ettevõtte äriidee seisnes Eestist ostetud ja Soome taritud taara kokkuostmises ja Eestisse tagasi vedamises. Lühikest aega joogipurke ka kokku osteti, makstes nende eest 8 senti tükist. Eestis saab iga pakendiringlusse tagastatud joogipurgi eest pandina tagasi 10 senti – Viron Tölkkipalautus Oy mõtte kohaselt oleks nende kasum tulnud sellest hinnavahest.

Süüdistus pandisüsteemi petmiskatses

Eestis taara ringlust korraldav Eesti Pandipakend protesteeris Soome firma äriskeemi vastu peatselt pärast selle tegevuse algust. Pandipakendi väitel on suur osa Soome jõudvast taarast ostetud Eesti ja Soome vahel seilavatelt laevadelt – sealt ostes ei maksta purgi eest aga seda 10-sendist pandiraha, mille näiteks Eesti poest joogipurgi ostev klient koos ostuga tasuma peab ja mille Eesti taaraautomaat hiljem sinna viidud purgi eest tagastab.

Eesti Pandipaketi sõnul oleks Soome firma tegevus tekitanud Eesti turul ebavõrdse olukorra, kus Pandipakend pidanuks maksma Eestisse tagastatava taara pealt välja pandiraha ka juhul, kui kliendid seda esmalt tasunud ei ole.

"Kui keegi hakkab Soomes organiseeritult Eesti pandimärgistusega taarat koguma, millest valdav osa on pärit laevadelt, peab Eesti süsteem poole aasta kuni aasta pärast pillid kotti panema," rääkis Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal mullu augustis.

Soome taaraautomaadid Eesti purkide eest raha ei anna

Lisaks tõdes Eesti keskkonnaamet, et joogitaarat riiki tuues on tegemist jäätmekäitlusega, milleks peab olema riikidevaheline veoluba ning jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Viron Tölkkipalautus Oy küll kinnitas Soome meedias üldsõnaliselt, et lubadega on kaikki kunnossa, aga ettevõtte tegevus jäi enne soiku, kui selgus, kas ka tegelikult kõik korras oli.

Eestist viiakse igal aastal Soome kümneid miljoneid joogipurke. Joogipurgid võib küll tagastada ka Soome pakendiringlussüsteemi, kuid sealt nende eest pandiraha ei saa.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus