15 aastat pärast metanoolitragöödiat ostab salaalkoholi neli protsenti tarbijaist
Täna 15 aastat tagasi algas metanoolitragöödia, kui 2001. aasta septembris suri mõne päevaga metanooli joomise tõttu 68 inimest. Praeguseks on salaalkoholi osakaal turul toonasest tunduvalt väiksem - konjunktuuriinstituudi andmetel ostis seda mullu neli protsenti alkoholitarbijatest.
15-20 aastat tagasi valitses salaviinaturul tõeline õitseng. Igaühel, kellele poeviin kallis tundus, oli keegi tuttav, kelle käest piiritust või sellest juba valmissegatud jooki sai, vahendasid ERRi raadiouudised.
Müügikett funktsioneeris hästi ja nii polegi imestada, et kui Suigust varastati tünnid tehnilise piiritusega, siis juba mõni päev hiljem põhjustas sellest segatud jook surma mitmes Pärnumaa paigas ja ka Läänemaal. 2001. aasta 9. septembri varahommikul suri Pärnus Liiva tänava ühiselamus esimene mürgist puupiiritust joonud inimene.
Konjunktuuriinstituudi teadustöötaja Elmar Orro ütles ERRi portaalile, et kui 2001. aastal ostis salaalkoholi 14 protsenti alkoholitarbijatest, siis eelmiseks aastaks oli see langenud neljale protsendile.
"On toimunud mitmekordne langus, aga kangest alkoholist on see protsent ikka kaunis kõrge, 2015. aastal meie hinnangul 17-22 protsenti /.../ Paraku ta ikka veel mingit rolli mängib," nentis ta.
Orro tõi välja, et tarvitamise osakaal on liikunud üles ja alla, sõltudes majanduse seisust. Majanduskasvu aastatel 2006-2008 oli salaalkoholi osakaal turul suhteliselt madal, aga kui majandus 2010. ja 2011. aastal langema hakkas, siis hakati ka illegaalset alkoholi rohkem jooma. Nüüdseks on osakaal taas vähenenud, kuid aktsiisitõusud võivad seda muuta.
Salaalkohol pole ainult surrogaat
Samas peab teadlase sõnul arvesse võtma, et salaalkohol ei ole ainult surrogaat.
"Tihti just ka metanoolitragöödia kontekstis mõeldakse, et see on tervisele väga kahjulik ja surrogaat ja mingist metanoolist, mis on ju mürk, kokku segatud. Tegelikult võib illegaalne alkohol, praegu eriti, olla ka see, mis näiteks Lätist tuuakse ja edasi müüakse. Sellisel juhul see on ka illegaalne, kuigi see on täpselt sama viin, aga ta muutub illegaalseks seetõttu, et seda ei tohi Eestis edasi müüa," selgitas ta. "Kui ostad välismaalt viina, aktsiisikaupa, siis tuleks müügi pealt aktsiis tasuda, aga seda ju ei tehta ja sellisel juhul on see ka illegaalne".
Ta lisas, et praegu on inimestel reaaltulud kasvanud ja kui vähegi võimalik, siis üritatakse mürgist solki mitte manustada.
Lääne ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe ütles, et tänapäeval ei ole enam sellist salaalkoholi müügiketti nagu 15 aastat tagasi. Moodsamaks on muutunud ka seadused, võimaldades alkoholi ebaseaduslikult käitlevatelt isikutelt kriminaalset tulu konfiskeerida.
"Kindlasti täna on riigil suuremad hoovad isikute mõjutamiseks," usub ringkonnaprokurör.
Temaga on ühel nõul Pärnu politseijuht Andres Sinimeri, kes märkis, et ühiskond on pika sammuga edasi arenenud. "Ma usun, et enam ei ole selliseid salaalkoholi müügivõrgustikke nagu tollal lihtsalt isegi võimalik ülal hoida ja need ei saaks väga pikalt enam tegutseda. Võib-olla siin on mõned üksikud inimesed, kes veel sellega tegelevad, aga see on ikkagi väga marginaalne osa," nentis ta.