Vihmane suvi tõi mesinikele mullusest oluliselt kehvema saagi

Video
Katrin Jüriso
27.09.2016 19:24
Rubriik: Majandus

Vihmane suvi tõi mesinikele mullusest ligikaudu kolmandiku võrra kehvema saagi, mis omakorda kergitab mee hinda. Kohalikele mesinikele valmistab peavalu ka see, et odavamat importmett kiputakse teinekord müüma Eesti mee pähe.

Pajusalu talus on saja-aastase ajaloo jooksul alati mesilasi peetud. Praeguseks on tarude eest hoolitsemise järg jõudnud Veiko Toominga kätte, kes pühendubki nüüd varasema arhitekti töö asemel mesilastele. Mesinikel ei ole aga sel aastal millegi üle hõisata - mesilaspere kohta on saak mullusega võrreldes umbes 30% väiksem, mõni ütleb lausa, et viimati oli nii kehv seis 1998. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Hea aeg on ikkagi kui mesinik võtab põhipere pealt 100 kg mett, isegi võib olla rohkem see number. Aga tänavu on ta on nii 25-30 kilo on lagi," rääkis Pajusalu talu peremees ning Eesti Mee Ühistu asutaja ja eestvedaja Veiko Toomingas.

Pajusalu talu pole ainus, kus saak väiksem - mure on üle-eestiline. Kutseliste Mesinike Ühingu juht Tago Holsting nentis, et kehva saagi tõttu on kerkinud mee omahind.

"Eks turg kipub ennast ise reguleerima. Kindel on see, et meekilo omahind mesiniku jaoks on tõusnud, sest tööd tuli teha sama palju, aga tulemust sai vähem," nentis Holsting.

Toomingas tunnistas, et kui talvel küsis tema meekilo eest 8 eurot, siis nüüd 10.

Mett korjatakse põhiliselt juulis, kuid Eestis oli siis külm ja niiske. Sealt tulebki kehva saagi põhjust otsida.

"Ilm on meil juba kolmas aasta oma tihedate sadudega ja mitte ainult tibutamisega, vaid just et kui ikka tuleb sekunditega alla väga suur kogus, siis ei lase ta korjata, mesilased saavad hukka ja ka loodus põhimõtteliselt loputatakse läbi. Nektarit sealt väga palju kätte sellisel juhul ei saa," selgitas Toomingas.

Kui kohaliku mee hind tõuseb, siis võib tarbijal tekkida kiusatus osta odavamat importmett. Mesinike sõnul teeb nende elu keerulisemaks veel see, et tuleb ette olukordi, mil välismaalt pärit mett müüakse eestimaise pähe.

"Palju kurvem on see, et kui Eesti tarbija patrioodina eelistab Eesti mett, on nõus selle eest rohkem maksma ja siis keegi pakendaja avastab, et siin on võimalik mõnusalt vahelt lõigata, tuua sisse väljamaist päritolu, mingil põhjusel odavamat mett ja müüa see Eesti mee sildi all vaheltkasuga maha," rääkis Holsting.

Pajusalu talu peremees aga pead longu ei lase ning loodab, et järgmised aastad tulevad tulusamad.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus