"AK. Nädal" uuris, kuidas vältida Nordica puhul Estonian Airi saatust

Video
Liisu Lass
29.05.2016 23:00
Rubriik: Majandus

Sel nädalal avaldatud riigikontrolli auditist selgus, et Estonian Airi päästmiseks raha eraldades tegi valitsus otsuseid kiirustades ja pinnapealse info põhjal. Mida teha uue lennufirma Nordica puhul teisiti, et see oleks alles ka aastate pärast?

Estonian Airi lennukid lõpetasid lendamise päevapealt eelmise aasta sügisel, kui Euroopa Komisjon leidis, et Eesti valitsus oli rahvuslikku lennufirmat aidanud Euroopa Liidu reeglite vastaselt. Eesti riik oli andnud Estonian Airile aastatel 2010-2014 kooskõlastamata abi 84,9 miljoni euro ulatuses. Sisuliselt ei olnud lennufirma majanduslikult nulli jõudnud juba kümme aastat.

"Eks seal oli kindlasti erinevaid põhjusi. Üks põhjustest oli kindlasti see, et oli kahtlemata ka majanduskriis, mis kätte jõudis vahepeal ja mis kõikidele maailma lennufirmadele üsna valusalt. Ju siis see rasvakiht oli siin natuke õhem, aga tehti ka ilmselgelt juhtimisvigu ka, eks see on ka täiesti selge," tunnistas Estonian Airi aastatel 2002-2005 juhtinud Erki Urva.

"Eksiti seaduste vastu kas arrogantsusest või rumalusest. Ja teine asi see, et kasvustrateegia, mida hakati 2011 levitama, oli vale," rõhutas Estonian Airi juht aastatel 1995-1996 Toomas Peterson.

Aastate jooksul oli Estonian Airil mitmeid äristrateegiaid. Näiliselt kõige kõrgelennulisem oli aastatel 2011-2012 ettevõtet juhtinud Tero Taskila laienemiskava, mis nägi ette Tallinna regionaalse õhusadama loomise, kuhu reisijaid kokku veetakse, et neid siis siit edasi lennutada.

Lennufirmale viimaseks jäänud strateegia koostas Jan Palmér ja see nägi ette vaid eestlastele olulistesse sihtpunktidesse lendamist ja mõnede lennukitega lennumahu pakkumist teistele suurematele lennufirmadele. Just viimast mudelit peaks praeguse seisuga järgima seitsme kuu eest lendama hakanud Nordica.

Millised on Nordica pikaajalised plaanid?

Lennufirmal Nordica on kuus oma lennukit, millega lennatakse kümnesse sihtkohta. Riik on Nordicasse ja Transpordi Varahaldusse investeerinud üle 70 miljoni euro. Siiani ei ole aga avalikkusele teada, millised on Nordica pikaajalised plaanid, kuidas kasumisse jääda.

"Ma soovitaksin praegu valitsejatele ja üldkoosolekule, et istuge korraks maha ja tehke mingisugused plaanid ja andke avalikkusele teada, missugused on teie eesmärgid. Ega eesmärk ei peagi olema nii, et kohe jõuda kasumisse. Aga kui minister räägib siin, et ta usub, et 2019 on firma kasumis, siis minu arvates sellest uskumisest nagu ei piisa, tuleks ka
mingisugused plaanid teha," arvas Peterson.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal lükkas kriitika plaani puudumise kohta tagasi. "Asutamisel oli olemas äriplaan, nagu riigivara seadus täpselt nõuab. Täpselt selle äriplaani alusel nõukogu ka tegutseb. Ettevõte tegutseb, kinnitatud on ka eelarve. Ärisuundadest võib välja tuua kahte. Üks on oma lendude, oma lennuklientide võrgustiku loomine, mis on ettevõtte jaoks oluline. Ja teine on, kuna hinnatase võimaldab, etteveo pakkumine suurematele lennuettevõtetele," selgitas ta.

Nordica kasumisse jõudmise aeg on võrreldes asutamisel valitsusele esitatud prognoosituga nihkunud aasta võrra, 2019. aastasse. Kuidas Nordical majanduslikult läinud on, avalikustatakse alles järgmise aasta alguses.

"Seis on selline, et neil on kolm stsenaariumi. Täna nad liiguvad, ütleme baasstsenaariumi ja negatiivse stsenaariumi vahel," märkis Michal.

"Arvestades raskusi, mis nendel on, siis minu arust on nad oma tegevusega päris hästi hakkama saanud. Arvestades veel eriti seda, kui kiiresti nad pidid oma tegevuse käivitama. Ilmselt ei kujutatud ette, et nii kaua läheb aega lennukite meie värvide alla toomine ja komplekteerimine ja meeskondade väljaõpe. See on kõik nagu palju kauemaks läinud," kommenteeris Erki Urva.

Kas väikeriigi lennufirmal on üldse võimalik kasumisse jõuda?

Minister Michal ütles, et Nordica on ikkagi loodud selle eesmärgiga, et ta suudaks inimesi vedades teenida ikkagi ka kasumit.

Kasumisse jõudmist aga näiteks Toomas Peterson ei usu. "Kui sa hakkad nagu lennufirmat tegema, siis on selge, et oleneb investeeringu suurusest ja kuhu sa lendad ja lennuki suurusest ja on selge, et esimesed aastad sa kasumit ei tee. Minu väide on, et siin ei tee mitte kunagi kasumit," rääkis ta.

"Eesti riigis on võimalik lennuettevõtet ka tulevikus kasumlikult pidada, kui tõesti seda asja arukalt ja targalt teha. Oluline, et saaks võimalikult kiiresti ka oma meeskondadega lendama hakata. Et inimene tuleb lennukisse ja ta näeb, et see on see minu Nordica ja meie Eesti salongipersonal peal, keda me paljusid juba aastaid ka tunneme," arvas Erki Urva.

Kosilast otsiti ka Estonian Airile

Kuigi Nordica ainsaks omanikuks on praegu riik, räägitakse üha enam väljapoolt investori kaasamisest, mis väikeriigi lennufirma puhul on väga raske. Võimalikku kosilast otsiti aastaid ka Estonian Airile.

2014. aastal oli Tallinki suuromanik, investeerimisfirma Infortar valmis omandama Estonian Airis enamusosalust. Tehing jäi katki, sest keelatud riigiabi otsuse järel oleks pidanud Infortar üle võtma lennufirma vanad laenud ja kohustused. Kogu äriplaan oli aga juba valmis ning käisid konsultatsioonid piirkondlike väikeste lennufirmade ostmiseks.

"Ma arvan, et 2-3 aasta pärast on võib-olla Nordica erainvestoritele investeerimiskõlbulik," leidis AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt nüüd.

Toomas Peterson aga hoiatab Estonian Airiga tehtud vigade eest. "Ei ole mõistlik kloonida seda Estonian Airi, mille äriline tegevus tänapäevase Euroopa lennundusturul ei olnud efektiivne. Ja selleks tuleb minu arvates hoopis loogikat muuta. Ajalugu näitas Estonian Airi puhul eriti, et riik ei ole siin hea omanik. Minu arvates tuleks kiiremas korras praegune Nordica erainvestorile müüa," sõnas ta.

Michali sõnul riik praegu veel investorit ei otsi. "Ma arvan, et Nordica peab nüüd esimesed sellised sammud ära tegema ja siis on võimalik sellest rääkida," lausus ta.

Mis teeks väikese lennufirma investorile atraktiivseks?

"Põhimõtteliselt, kui riik tagab nagu mingisuguse dotatsioonitoetuse. Antud juhul on ta juba teinud seda, siis see võiks atraktiivne olla, sest me ei saavuta selliseid igapäevaseid lende kümnesse kohta Euroopas, kui me laseme turu täiesti vabaks," vastas Toomas Peterson.

"Investori jaoks on oluline, et äriturism kasvaks Eestis ja tingimata Eesti ei oleks lihtsalt mingi ääremaa, vaid leiaks rahvusvahelises tööjaotuses koha, milles meie eristume teistest riikidest. Kui olla pragmaatilisem, siis huvi tekib ikkagi siis, kui selle lennufirma baasil on võimalik konsolideerida teisi analoogilisi lennufirmasid," selgitas Infortari juhatuse esimees Hanschmidt.

See, kas kolme aasta pärast oleks ka Infortar huvitatud, sõltub tema kinnitusel sellest, mis olukord sellel hetkel on. "Kui põnev on Nordica, missuguses situatsioonis me ise oleme. Selles suhtes tulevikku on raske ette ennustada, aga kindlasti on lennundus põnev väljakutse," ütles Hanschmidt lõpetuseks.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

täna klassikaraadios