Eesti majandus kasvas mullu 1,6 protsenti
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas eelmisel aastal võrreldes 2015. aastaga 1,6 protsenti.
Statistikaameti teatel kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis majandus 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti.
2016. aastal oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot.
Majanduskasv ületas analüütikute ootusi
1,6-protsendiline majanduskasv eelmisel aastal ületas BNS-i andmeil analüütikute prognoose keskmiselt 0,3 protsendipunkti võrra.
Rahandusministeerium prognoosis enda septembris avaldatud suvis majandusprognoosis sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks 2016. aastal 1,3 protsenti. See hinnang oli 0,7 protsendipunkti väiksem kui mullu kevadel oodatu. Ministeerium langetas septembris prognoosi, kuna majanduskeskkond polnud oodatud määral paranenud ja ka Eesti kaubanduspartnerite väljavaated olid halvenenud.
Eesti Pank hindas detsembris avaldatud majandusprognoosis majanduskasvu 1 protsendile, juunikuus tehtud varasema prognoosiga võrreldes langetas keskpank ootust 0,8 protsendipunkti võrra. "Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal kriisijärgse perioodi aeglaseimaks," märkis Eesti Pank detsembrikuise prognoosi juures olevas majanduskommentaaris.
Kommertspank SEB ootas novembri lõpus avaldatud prognoosis Nordic Outlook Eesti majanduskasvuks 1,3 protsenti, langetades augustikuise hinnanguga võrreldes prognoosi 0,4 protsendipunkti võrra. Swedbank prognoosis novembri keskel avaldatud prognoosis majanduskasvuks samuti 1,3 protsenti, augustikuuga võrreldes oli ootus 0,2 protsendipunkti võrra madalam.
Aeglane kasv
2016. aastat iseloomustas SKP aeglane, kuid stabiilne kasv, märkis statistikaamet. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala.
Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta esimeses kvartalis, kuid alates teisest kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.
Enam kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele.
Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta esimeses kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8 protsenti.
Netotootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvas nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed.
Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6 protsenti, sealhulgas teenuste eksport 4,9 protsenti. Kaupade ja teenuste import suurenes reaalarvestuses 4,9 protsenti.
Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv.
Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli neli protsenti, mis on sama tase kui 2015. aastal.
2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6 protsenti, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu.
Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8 protsenti. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP.
Lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 97,7 protsenti SKP-st.
Tootlikkus paranes
2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4 protsenti ja tunni kohta 1,2 protsenti. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2 protsenti.
2016. aasta neljandas kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,6 miljardit eurot.
2016. aasta neljandaas kvartalis kasvas majandus 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes neljandas kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,9 protsenti ja 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 2,8 protsenti.
2016. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim info ja side tegevusala lisandväärtuse tõus tarkvara arendusteenuste kasvu toel. Lisaks andsid majandusele oluliselt hoogu kaubanduse, transpordi, energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem tegevusalasid.
Toimetaja: Marek Kuul, Sten Endrik Mihkelsoo