Palganõue välistööjõule väheneb keskmise palga tasemele

Video
4.05.2016 12:26
Rubriik: Majandus

Tööandjate keskliit saatis poliitikutele analüüsi kokkuvõtte, milles sedastas, et tööjõupuuduse pikaajaliseks leevendamiseks tuleks tuua välistööjõu palganõue valdkonna keskmise palga tasemele. Samuti peab liit hädavajalikuks, et suurendataks sisserände piirarvu. Siseministeerium algatas seaduse muudatuse, kuid sätestab eelnõuga palgataseme sidumise Eesti keskmise, mitte valdkonna keskmise töötasuga.

"Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab.

Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmiselt 10 000 tööealist inimest puudu, et ülalpeetavate määr tööealistesse jääks samaks. Kõik tööealistest aga ei tööta ega maksa makse.

Tööandjate Keskliidu arvutuste kohaselt peaks immigrandid muude tingimuste samaks jäädes aastani 2040 täitma keskmiselt ca 5000 töökohta aastas, et elatustase ja maksukoormus samale tasemele jätta," seisab memos, mille keskliit poliitikutele saatis.

Liidu juhataja Toomas Tamsari sõnul ei ole tööjõupuudus vaid ettevõtjate probleem, vaid tegemist on Eesti arengu pikajaalisema küsimusega. "Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb järjest vähemaks, siis kes maksab 25 aasta pärast pensioni, kes peab üleval haridus- ja tervishoiusüsteemi ja kogu riiki,“ küsis ta.

Lahendusena näeb liit välistööjõu kasutamist ja seda, et valmistutaks migrantide kaasamiseks tööturul. „Kartus, nagu hakkaksid tööandjad massiliselt eelistama odavat välistööjõudu eestimaalastele, ei ole reaalne. Endiselt jääks alles vahefilter töötukassa näol, kes annab väljaspoolt Euroopa Liitu töötaja töölevõtmiseks loa vaid siis, kui Eesti tööturult vastava ala spetsialiste saada ei ole,“ lisas Tamsar.

Tööandjad teevad peaminister Taavi Rõivasele kaks suurt ettepanekut, mis aitaks lihtsustada välistööjõu palkamist Eesti ettevõtetesse.

Tööandjad: Eesti keskmise palgaga sidumine on sektoriti ebaõiglane

Esiteks soovitakse välistööjõu värbamisel kehtestada kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu praeguse 1,24-kordse Eesti keskmise palga maksmise asemel. Liidu hinnangul ei aita see siiski neid sektoreid, kus palk jääb alla keskmise (nt ehituses ja teeninduses).

"Kui üldse on kindel tahe siduda palga nõue keskmisega, peaks see olema sektoripõhine," selgitas liit.

Siseministeeriumi teatel on välistööjõu palgaküsimus seadusmuudatusse pandud ja see ka kooskõlastusele saadetud. Küll aga otsustas ministeerium siduda välismaalaste palganõude Eesti keskmise töötasuga, mitte valdkonna keskmise töötasuga, nagu tegu ettepaneku tööandjate keskliit.

Statistikaameti andmeil oli 2015. aasta neljandas kvartalis Eesti keskmine brutopalk 1105 eurot. 2015. aasta keskmine aga 1065 eurot. 2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine brutokuupalk kui ka -tunnipalk kuus protsenti.

Liit: sisserände piirarvu tuleks suurendada

Lisaks töötasu kriteeriumide muutmisele tuleks tööandjate hinnangul suurendada sisserände piirarvu ja lähtuda selle määramisel tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest teatud perioodil. Liit paneb ette, et piirarvu võiks määrata näiteks eelmise kalendriaasta andmetest lähtuvalt.

"Diskussioonis välistööjõu vajaduse ja migratsiooni plusside-miinuste üle on teenimatult vähe tähelepanu saanud suuremast rahvaarvust ja mitmekesisusest tulenevad positiivsed mõjud: kaupade ja teenuste ning kultuuri mitmekesistumine, suurem turg, majanduse tugevnemine, ärivõimaluste ja silmaringi avardumine, genofond jne. Immigratsiooniga kaasnevaid riske on võimalik hajutada, kui immigratsioonile läheneda proaktiivselt," seisab keskliidu memos.

Tööandjad märkisid, et nende hinnangul ei ole Eesti põhiküsimus mitte kaitse sisserändaja eest, vaid see, kuidas asjalikke inimesi Eestisse väärtust looma meelitada. World Economic Forumil märgiti, et see on Eesti konkurentsivõime nõrgim aspekt.

„Hirm, et välistööjõud toob kaasa töökohtade kadumise kohalikele, ei ole põhjendatud. Tegelikkus on vastupidine: tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävad investeerimisotsuste tulemusena ei teki uusi töökohti ka eestimaalastele,“ kirjutas tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus