Haigekassa viisid miinusesse ravimid, eriarstikulud ja rohkem haigestumisi

Külmetushaigus. (Foto: Egert Kamenik/Postimees/Scanpix)
Merilin Pärli
23.08.2016 11:10
Rubriik: Majandus

Haigekassa eelarve viisid esimeses poolaastas suurde miinusesse peamiselt ravimikompensatsioonid, eriarstikulud ja töövõimetushüvitised, mis osutusid plaanitust kulukamaks.

Haigekassa tõdeb oma esimese poolaasta aruandes, et 33-miljonilist ülekulu põhjustasid tervishoiutöötajate palgatõusust tingitud suurenenud kulutused eriarstiabile, üle lepingumahu tehtud ravi, ravijuhtude struktuurne kallinemine, uute teenuste ja ravimite lisandumine tervishoiuteenuste loetellu ning tervishoiuteenuste stabiilse kättesaadavuse tagamine.

Kõige suuremaks ülekulu põhjustajaks oli ravimihüvitiste planeeritust suurem kulu (ligikaudu 11 miljonit), sellest eelkõige C-hepatiidi uute kallite ravimite planeeritust suurem kasutus (ligikaudu kaheksa miljonit eurot), mille põhjustas n.ö kuhjunud vajadus.

Lisaks muule olid inimesed esimesel poolaastal ka plaanitust haigemad: suurenes nii haigus-, hooldus- kui ka sünnituslehtede hüvitamine ja päeva keskmine hüvitusmäär ületas prognoositut. Teisisõnu: inimeste keskmist palka, mille alusel hüvitisi määratakse, ennustati alla tegeliku taseme: kui veel möödunud aasta esimeses pooles oli ühe päeva töövõimetushüvitise maksumus 21,1 eurot, siis tänavu juba 22,7 eurot.

Ning ehkki ravikindlustatuid on aastaga vähemaks jäänud, olid nad kokku pikemalt haiged kui aasta varem - haiguslehtede arv kasvas kuus protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Ajutise töövõimetuse hüvitised ja ravimihüvitised on haigekassa jaoks n.ö avatud kohustused. See tähendab, et haigekassale on seadusega pandud kohustus selliseid hüvitisi maksta, kuid kulu sõltub sellest, kui palju inimesed mingil perioodil neid vajavad - näiteks kui ulatuslik on kevadine viirushaiguste puhang.

Eriarstiabis on lepingumahtu ületav töö tingitud teenuste suuremast tarbimisest. Haiglatele on see seadusega antud võimalus, millele rakendub nn ülempiir ehk soodsamatel tingimustel ületöö esitamine on lubatud kuni viis protsenti ambulatoorse ja päevaravi lepingumahust.

Vananev elanikkond keerab eelarve pea peale

Tervise- ja tööminister ning haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski (SDE) põhjendab seda vananeva elanikkonna vajadustega, mis on suuremad kui võimalused.

"Kindlasti on võimalik ka süsteemi efektiivsemaks muuta – tõhustada ennetustööd ja esmatasandil antavat abi, kuid kõik senised trendid ja demograafilistel muutustel põhinevad prognoosid viitavad vajadusele muuta meie tervishoiu senist rahastust," põhjendas minister.

Viide ennetustööle on huvitav, kuivõrd just ennetustöö oli see, millele kulutati esimeses poolaastas vähem kui eelarves ette nähtud.

Aasta teises pooles prognoosib Ossinovski kulude stabiliseerumist - aastaseks miinuseks peaks jääma 31 miljonit eurot.

"Ravimihüvitiste kulu teisel poolaastal prognoositavalt stabiliseerub ja väheneb, kuna C-hepatiidi ravimi tootjaga sõlmiti hinnakokkulepe ning ka trendide jälgimine näitab, et patsientide ravile lisandumine poolaasta lõpuks stabiliseerus," ütles minister. "Töövõimetushüvitiste osas kulude mõjutamise võimalused puuduvad, nende kulu sõltub haigestumiste hulgast."

Kuidas üle eelarve töötamist pidurdada, selles näeb Ossinovski kahte valikut: kas tõmmata koomale ravimahtu või muuta riigieelarveseaduses ja kevadises riigieelarvestrateegias kinnitatud eelarvepositsiooni ehk maakeeli öelduna lasta eelarve veel suuremasse miinusesse, võttes kasutusele reservid.

"See tähendab kümme miljonit suuremat miinust järgmise aasta lõpuks," kinnitas ka Ossinovski. "Seda miinust on võimalik lähiaastatel katta eelmiste aastate jaotamata tulemi arvelt, mida oli üle 110 miljoni euro eelarveaasta alguses. Taolise ettepaneku reedel toimunud nõukogu ka tegi, kuna ravi kättesaadavuse halvenemine on nõukogu hinnangul lubamatu. Reservide arvelt jooksvate kulude katmine ei ole muidugi jätkusuutlik lahendus pikemas perspektiivis. Tervishoiu rahastamine laiemalt vajab otsuseid ning valitsus tegeleb sellega," kommenteeris minister.

Kõik senised trendid ja demograafilistel muutustel põhinevad prognoosid viitavad ministri sõnul vajadusele muuta meie tervishoiu senist rahastust. Elanikkonna vananemisega kaasnevad ennetusele vaatamata teatud haiguste - südame- ja veresoonkonna haiguste, liigeshaiguste, onkoloogiliste haiguste jm - kasv, mistõttu vajatakse ka enam arstiabi. Uute ja tõhusate ravimite ning tehnoloogiate areng võimaldab seejuures aina rohkemate haigustega toimetulekut ja pikenevat eluiga. Pikem eluiga nõuab ühiskonnalt aga aina suuremaid kulutusi, seega on üha suurem raviraha vajadus ühiskonna vananemise ja pikaealisuse kasvuga kaasnev paratamatus.

"Süsteemi toimimise parandamine ja lisaraha ei ole teineteist välistavad, vaid täiendavad. Mõlemat on vaja," rõhutas minister. "Praegune miinusega tulem näitab, et vananeva elanikkonna vajadused ravikindlustuse kaudu hüvitatavate teenuste järele on suuremad, kui praegune rahaline tulubaas suudab katta."

Järgmistel aastatel minnakse teadliku miinuse teed

Reedel kinnitas nõukogu haigekassa eelarve põhimõtted järgmiseks neljaks aastaks. Kuna see ei vasta, riigieelarve strateegias sätestatule, on juba ette plaanitud haigekassa eelarve miinusesse lasta.

Haigekassa selles probleemi ei näe. "Riikliku ravikindlustuse finantspositsioon on lähiaastatel piisavalt tugev. Möödunud aastate sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast laekunud raha, mida ei ole samal aastal kasutusele võetud, moodustab hetkel 114 miljonit eurot. See on planeeritud puhver kulutuste katmiseks neil eelarveaastatel, mil kindlustushüvitiste tagamine eeldab prognoositust enam," põhjendas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg. "Jaotamata tulem on piisav, et katta tulude ja kulude võimalikke iga-aastaseid kõikumisi."

Hinsberg tõdes samas, vaimus jätkates on haigekassa ravikindlustuse eelarve 2020. aastaks struktuurses puudujäägis. "On poliitilise otsustuse küsimus, kas ja kui palju tulevikus investeerida inimeste tervisesse," ütles ta vaid, viidates, et otsuse tegemine on valitsuse õuel. "Kui haigekassa tulubaas jääb ka järgnevatel aastatel samaks, siis on sellel mõju tellitavate raviteenuste mahtudele."

Ka Ossinovski möönab, et miinus on järgmiste aastate eelarvesse juba sisse planeeritud. "Kuna [eelarve] eesmärgiks oli [raviteenuse] kättesaadavuse säilitamine, on seal tulemi real suuremad miinused kui riigieelarve strateegias," ütles Ossinovski. "Vabariigi Valitsus otsustab, millise eelarvepositsiooniga riigieelarve esitatakse riigikogule ning lõppotsus on riigikogu teha järgmise aasta riigieelarve menetlemisel."

Haigekassa eelarve täitmise eest vastutavad nii juhatus kui ka nõukogu. Milles see vastutus aga seisneb, ei selgitanud ei Ossinovski ega ka haigekassa juht Tanel Ross.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios