Uuring näitas, et paljud firmad vajavad töökeskkonna hindamisel abi
Eesti väikesed või keskmise suurusega ettevõtted peavad küll töötervishoiu ja tööohutusega tegelemist oluliseks, kuid kohustusliku riskianalüüsi on teinud neist vaid pooled. Sotsiaalministeerium uuris firmajuhtide hoiakuid ja uuringu tulemused näitavad, et paljud ettevõtted vajavad töökeskkonna hindamisel abi.
Ainuüksi tööõnnetuste tõttu võeti ülemöödunud aastal Eestis 120 000 haiguspäeva. Millised mõjud on kutsehaigustest tingitud tervisehädadel, on keeruline kokku arvutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Sotsiaalministeerimi uuringust selgus, et väikese või keskmise suurusega firmades peab tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemist ettevõttes oluliseks 72% vastanutest, iga viies on aga neutraalsel seisukohal. Mida suurema ettevõttega on tegemist, seda enam tähtsustatakse selle temaatikaga tegelemist. Kui 50 kuni 249 inimesega ettevõtetes peab teemat oluliseks 87% vastanutest, siis kuni kümne töötajaga ettevõtetes kõigest 68% firmajuhtidest.
"Just väikeettevõtted vajavad abi ja riigi poolt saame pakkuda erinevaid teenuseid, nõustamist, konsultatsioone, juhendeid, et aidata töökeskkonna alase korraldamisega," ütles sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna spetsialist Anni Katkosild.
IT-firma Proekspert juhatuse esimees Marko Sverdlik ei pea ettevõtte riskianalüüsi koostamist keeruliseks, ehkki see võib nii tunduda. Proeksperdis on riskianalüüs tehtud ja neli kuud tagasi toimunud kolimise käigus püüti sisse viia nii palju mugavusi ja kutsehaiguste ennetamise võimalusi, kui suudeti.
"Meie mured töökeskkonna ja inimese tervise vallas on füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Inimesed tegelevad suuremalt jaolt istuva tööga, sellest tekivad seljahädad. Ja psühhosotsiaalsest vallast ehk tööstress, inimestevahelised suhted jne," rääkis Marko Sverdlik.
Heli summutavad seinad ja laed, puhkeruumid, sportimise toetamine ja vajadusel psühholoogi väljaõppega spetsialisti abi on mõned näited sellest, mida Proeksperdis töötajate heaks tehtud. Hea palganumber pole ainus, millega IT-töötajaid firmas hoida saab.
"Võiks olla nii, et kui inimene hommikul ärkab säravate silmadega, siis ta tahab tööle minna, ja kui ta töölt lahkub, siis võiks silm samamoodi särada, sest ülejäänud kvaliteetaeg, mis nad veedavad pere ja sõpradega - seda ei tohiks töine aeg mõjutada," ütles Sverdlik.
Selleks, et ka teised Eesti väikesed või keskmised ettevõtted riskianalüüse teeks ja süsteemsemalt töötajate heaolule mõtleks, on sotsiaalministeeriumil valminud portaal tööbik.ee.
"Selline keskkond, kus saab väikettevõte oma keskkonda korraldada ja läbi oma ettevõtte riskianalüüsi kaardistada ära ohutegurid, hinnata ettevõtte riske, ja selle tulemusena tekib ülevaade, mis ettevõtte keskkonnas toimub täpselt," rääkis Anni Katkosild.
Väikeettevõtted moodustavad Eesti ettevõtlusest lõviosa ja ideaalis peaks töötajate tervis olema ühtviisi hästi kaitstud ükskõik kui suurtes firmades.
Toimetaja: heikki Aasaru