Valitsus leppis kokku järgmise aasta riigieelarves, aktsiisitõusud tulevad
Valitsuskabinet saavutas kabinetiistungil kokkuleppe järgmise aasta riigieelarves, mille suuruseks kujunes 9,5 miljardit eurot ehk kuus protsenti tänavusest suurem. Kavandatud aktsiisitõusud on jätkuvalt jõus, inimeste maksukoormus alaneb keskmiselt 0,2%.
"Valitsus leppis just kokku 2017. aasta riigieelarve," teatas peaminister Taavi Rõivas sotsiaalmeedia vahendusel.
"See on majanduslikku kasvu ja kindlustunnet toetav eelarve," võttis rahandusminister Sven Sester kokku ERR-i uudisteportaalile antud kommentaaris. Järgmise aasta eelarve on mitte ainult struktuurses tasakaalus, vaid lausa 0,2-protsendilises ülejäägis, rõhutas minister.
Üksikisiku maksukoormus langeb
Rahandusminister selgitas, et järgmisel aastal näeme mitmeid olulisi maksulangetusi: tulumaksuvaba miinimum tõuseb 180 euroni, sotsiaalmaks langeb 33 protsendilt 32,5 protsendini, alla 652 euro kuus teenivatele madalapalgalistele rakendub tulumaksutagastus. "Kõik need vähendavad maksukoormust ja jätavad inimestele rohkem raha kätte," kommenteeris minister. Kokku peaks inimeste maksukoormus alanema keskmiselt 0,2 protsenti.
"Valitsuse maksupoliitika eesmärk on olnud vähendada tööjõuga seotud makse ning tõsta pahede, tarbimise ja keskkonnaga seotud makse," selgitas Sester. "Kavandatavad aktsiisitõusud on jõus."
9,5-miljardilise eelarve sisse on kavandatud avaliku sektori nelja alamsektori palgatõus, mis hõlmab sotsiaalhoolekandetöötajaid, kõrgharidusega kultuuritöötajaid, sisekaitsetöötajaid (politseinikud, päästjad, tollitöötajad) ja õpetajaid. Seejuures õpetajate palgafond tõuseb 4,6% ja kõrgharidusega kultuuritöötajate oma 3,3%.
Fookus lastega peredel
Samuti pööratakse tähelepanu lastega perede elujärje parandamisele. Lisandub lapserikaste perede toetus, mis rakendub alates kolmandast lapsest ja on 200 eurot kuus, mida makstakse lisaks lapsetoetusele. See hakkab kehtima alates järgmise aasta 1. juulist.
"Valitsus soovib stimuleerida perede otsust kutsuda esile kolmanda lapse perretulek," selgitas Sester.
Käivitub elatisabifond, mis peaks tagama üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Lisaks toetatakse täiendavalt laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.
Julgeolek üle nõutud miinimummäära
Julgeolek kui üks prioriteetsemaid valdkondi saab SKP-st mitte üksnes kohustusliku kaks protsenti, vaid see tõstetakse 2,18 protsendini. Riigieelarvesse on plaanitud ka täiendav raha liitlasvägede pataljoni kohalolekuga kaasnevateks kuludeks. Tõstetakse kiirreageerimisvõimekust ning jätkub idapiiri väljaehitamine.
Haigekassa eelarve on plaanitud kahe miljoni euroga miinusesse, edaspidistel aastatel peaks ka see tasakaalus olema.
Lisaks panustab valitsus oluliselt teaduse rahastamisse, tekib suurinvestori toetus ja rahastatakse Tallinna Euroopa Kooli laienemist, mis peaks aitama välisinvestoreid Eestisse tuua.
Käesoleva aasta riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot, seega uus, 9,5-miljardiline eelarve on kuus protsenti tänavusest suurem. Peamiselt tuleb tõus kavandatud parema maksulaekumise arvelt.
Rõivas: selle eelarve jaoks laenu vaja pole
Peaminister Taavi Rõivas rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et selle eelarve tegemiseks valitsusel laenu vaja võtta pole, kuna eelarve on tasakaalus.
"Aga põhimõtteliselt, kui vaatame väga kaugele ette ja mõtleme väga suurtele investeeringutele, siis loomulikult ei pea me ka laenu välistama. Aga praegu on mul hea meel öelda, et laenuraha taha meil ükski suurinvesteering küll ei jää," rääkis Rõivas.
"Me saame ilma laenurahata ehitada Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks - asi, mida kaua on oodatud. Me saame teha mitmeid muid olulisi investeeringuid, näiteks veel viimasel hetkel tuli täiendav otsus investeerida Euroopa Kooli hoonesse, et saaks kolm korda rohkem inimesi Eestis ingliskeelset haridust. Praegu meil laenuraha vaja ei lähe," lisas ta.
Rõivas ütles, et kogu eelarve on suunatud selleks, et Eestis tervikuna läheks elu paremaks. Eraldi tõi ta välja toetused lasterikastele peredele, samuti üksi elavatele pensionäridele
"Eeldada võib ka, et pensionid kasvavad väga korralikus tempos, sest palgatõus on olnud kiire. Mul hea meel öelda, et tööpuudus on olnud kiires vähenemises, mis tähendab, et järjest rohkematel Eesti peredel on töö ja ka neisse uutesse meetmetesse otsustasime lisaraha panna. Nii et tervikuna ma loodan, et Eestis võib julgelt öelda, et elu läheb järgmisel aastal paremaks ja selle nimel tuleb valitsusel tööd teha ka väljaspool eelarvet," rääkis peaminister.