Pankrottide arv langes mullu kriisieelsele tasemele

Video
15.03.2016 14:30
Rubriik: Majandus

Eelmisel aastal kuulutati Eestis välja 386 maksejõuetust, millest 376 äriühingutele, 9 mittetulundusühingutele ja 1 sihtasutusele, selgus Krediidiinfo uuringust. Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul on turul stagnatsioon.

Krediidiinfo on pankrotiuuringuid koostanud alates 2000. aastast ning 16 aasta jooksul on pankrottide arv lainetena nii kasvanud kui ka kahanenud, saavutades tipptaseme 2009. aastal ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel. Alates 2010. aastast on pankrottide arv pidevalt kahanenud. 2011. aastal kukkus pankrottide arv 40 protsenti, 2012. aastal 20 protsenti. Mullu saavutas pankrotistumine kriisieelse madala taseme ehk alla 2 ettevõtte 1000 kohta.

Krediidiinfo prognoosi kohaselt jätkub ka käesoleval aastal pankrottide taseme stabiilne langemine.

Krediidiinfo käsitles oma uuringus täpsemalt vaid äriühinguid ning pankrotistunud ettevõttena neid, millele kuulutati välja pankrot ja määrati pankrotihaldur, kui ka ettevõtteid, mille pankrot rauges või millele pankrotti välja ei kuulutatud ning mis lähevad ajutise pankrotihalduri poolt lihtsalt likvideerimisele.

376-st äriühingust 147-l juhul kuulutati mullu välja pankrot ning 229 juhul pankrotti välja ei kuulutatud ja ettevõte läks likvideerimisele, kuna kohtu hinnangul oli ettevõtte varade tase nii madal, et see ei oleks katnud pankrotiprotsessi kulusid.

Pankrotistunud äriühingute arv 2015. aastal kahanes 52 ettevõtte võrra ehk 12 protsenti võrreldes 6,8-protsendilise kahanemisdega 2014. aastal.

Tänavuse aasta esimese kahe kuu jooksul registreeriti 50 pankrotiteadet, mullu samal ajal 59 ja 2014. aastal 78 pankrotiteadet. Seega on pankrottide arv selle aasta kahe kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanenud rohkem kui 15 protsenti.

376-st mullu pankrotistunud äriühingust 349 olid osaühingud, 22 aktsiaseltsid, 1 tulundusühistu, 1 täisühing ja 3 usaldusühingut.

Kokku kanti eelmisel aastal äriregistrisse 18 328 uut äriühingut, mida on 6,2 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Registrist kustutati 10 242 äriühingut, sealhulgas läks sundlikvideerimisele 6393 äriühingut. Registreeritud äriühingute koguarv kasvas aga 4,8 protsenti võrreldes 2014. aasta 7,4 protsendi ja 2013. aasta 9,3 protsendiga.

2015. aastal esines enim pankrotte (53%) üliväikeste ja väikeste ettevõtete hulgas, mille aastane müügitulu jäi alla poole miljoni euro.

Pankrottide arv 1000 ettevõtte kohta on langenud 13 maakonnas ja kasvanud 2 maakonnas. Enim kasvas näitaja Läänemaal. Kasv toimus ka Hiiumaal. Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakond on endiselt Raplamaa, millele järgnesid keskmisest kõrgema pankrotistumise tasemega Pärnu-, Tartu-, Harju-, Põlva- ja Ida-Virumaa. Madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Jõgeva-, Võru- ja Saaremaa.

Keskmiselt pankrotistus 2015. aastal 1,9 ettevõtet 1000 ettevõtte kohta ehk iga 536. ettevõte (aasta varem iga 455. ja 2013. aastal iga 390. ettevõte).

2015. aastal jagunes pankrotistumine tegevusalati selliselt, et kolm kõrgeima pankrotistumisega valdkonda olid: majutus-toitlustus, ehitus ja töötlev tööstus. Keskmisest kõrgem pankrotistumise tase oli ka hulgi- ja jaemüügi tegevusalal. Pankrottide tase tegevusalas kasvas ehituses ja finantskindlustustegevuses.

2015. aastal ei pankrotistunud üldse ettevõtteid mäetööstuses, elektrienergia-, gaasi-, veevarustuses ja jäätmekäitluses ning avalikus halduses ja riigikaitses. Suurima pankrotistumise tasemega valdkonnad on juba aastaid olnud samad.

Jäger: turul on stagnatsioon

Krediidiinfo juhi Alar Jägeri selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et kuigi maksejõuetute ettevõtete arv langeb, ei tähenda see, et majandusolukord on hea.

"Turul on stagnatsioon - ettevõtted ei otsi agressiivselt uusi kliente, ei laiene ja ei investeeri. Sellises olukorras võetakse riske vähe ja vastavalt sellele tekib võlgnevusi vähe ja pankrotte vähe," rääkis ta.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus