Kalasadama detailplaneeringu kompromiss sünnib visalt
Kohalike ja arendaja vahel mitu aastat vaidlusi tekitanud Kalasadama planeeringuga on jõutud järgmisse bürokraatlikku etappi - nüüd kogub eriarvamused kokku Harju maavanem. Lõpplahendust aga niipea ei paista.
Möödunud aasta augustis, mil toimus Kalasadama detailplaneeringu avalik väljapanek, esitas Telliskivi selts Tallinna linnaplaneerimise ametile ühispöördumise, millele kirjutas alla 2375 inimest. Nüüd on Harju maavalitsus pöördunud kõigi ühispöördujate poole nii isiklikult, kirja teel, kui ka lehekuulutuste kaudu, millega kutsutakse üles soovi korral oma vastuväiteid täiendama või tagasi võtma.
Ühispöördumise allkirjastanud leidsid, et Kalarand on parim mereäärse ajaveetmise ja puhkamise koht Tallinna keskuse lähistel ja soovisid, et Kalarand ehk rannalõik Patareist kuni Kalasadama basseinini jääks vähemalt 50 meetri ulatuses tänasest rannajoonest avalikult kasutavaks ruumiks,millele igaühel on igal ajal mugav juurdepääs, kus säilib lauge ja liivane rannajoon ja mis sisaldab suplemise ja piknikupidamise võimalusi vähemalt praegusega samaväärselt. Samuti pidasid ühispöördujad oluliseks, et liivrand avaneks otse avamerele ega sisaldaks sadamarajatisi maal ega meres ja oleks avatud päikesele ka pärast lõunapoolsete hoonete ehitamist. Lisaks leiti, et liivarand ei tohiks kuuluda ühegi elamukrundi koosseisu isegi mitte osaliselt ning mereäärse ajaveetmise kvaliteet tuleks säilitada ka hoonete arendamise perioodil.
Ping-pong jätkub
Kuigi suuliselt on arendaja andnud nõusoleku kõiki nõudmisi detailplaneeringus arvesse võtta, ei ole detailplaneeringu seletuskirja kõik nii must-valgel siiski kirja saanud. Seetõttu on ka detailplaneeringu protsess edenenudäärmiselt visalt.
Suuline arutelu vastuväidete arutamiseks, et jõuda kõiki osapooli rahuldava kompromissini, peeti eile-üleeile Telliskivi seltsi, eraisikute, arendajate ja Harju maavalitsuse töötajate osavõtul, ehkki kirjalikke täpsustusi oma senistele nõudmistele oodatakse veel 12. veebruarini - need võivad olla aluseks detailplaneeringu seletuskirja muutmisele. Seejärel annab maavanem oma seisukoha, millega edasi liikuda.
Ehkki detailplaneeringu seletuskirjast peaks sündima kompromiss ehk lahendus, millega lõpuks kõik rahule jäävad, et protsessiga edasi saaks minna, ei taha Telliskivi seltsi juhatuse liige arhitekt Toomas Paaver seda nimetada mitte kompromissiks, vaid leppimiseks.
"Viimase poole aastaga on suurem osa vastuolusid dokumentidest kõrvaldatud ning esitatud ka piisav põhitingimuste tekst liivaranna tulevikuks. Kui see jääb lõppdokumendis korrektseks, tuleb arendaja poolt kavandatava 400 korteriga ja liigsuure elamukrundiga ilmselt leppida," möönis Paaver.
Samuti tunnustas ta, et ka tehnovõrgud, mis varasemas detailplaneeringu versioonis olid kavandatud selliselt, et lauge rannajoon ei saa säilida, on joonisel nihutatud nüüd kohta, kust need ka reaalselt joosta saaksid.
Kohalikud teevad ametnike tööd
"Me oleme detailplaneeringu seletuskirja ja joonistega teinud sisuliselt ametnike tööd, näiteks osundades, kus on vastuolud. Me oleme teinud ettepaneku sõnastuseks, linnaplaneerimise amet on nõustunud, et saaks paremini kirja panna jah ja siis on pannud nii kirja," kirjeldas Paaver protsessi. "Vahepeal oleme järjest liikunud selles suunas, et planeeringu dokumentide järgi saaks korraldada arhitektuurivõistluse."
Ehkki eilne suuline kuulamine möödus asjaosaliste hinnangul sõbralikult konstruktiivses õhkkonnas, nagu ikka, siis sisulist edasiminekut sellest suurt ei sündinud. Nagu ka Paaver tõdes: töö on pooleli ja lõpplahendusest, enne kui ehitama saab hakata, ollakse veel mitme aasta kaugusel, kuivõrd ruumilised lahendused sünnivad arendaja otsusel alles pärast planeeringu kehtestamist.