Elektriautode toetuste saajad kaotasid kohtus

Elektriauto. (Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix)
6.07.2016 7:41
Rubriik: Majandus

Sihtasutuse KredEx vastu protsessinud elektriautode ostutoetuse saajad MTÜ Pirita EV ja OÜ Keskkonnaauto kaotasid kohtuvaidluse.

2013. aastal sai Teet Randma juhitav MTÜ Pirita EV KredExilt toetuse 11 elektriauto Mia ostuks ning samal aastal toetas KredEx ka Andres Suurvälile kuuluvat osaühingut Keskkonnaauto samuti 11 elektriauto Mia ostul, kirjutab Eesti Ekspress.

Toetus maksti välja autod tarnima pidanud ZEV Motorsile, kuid 22 autost jõudis reaalselt Eestisse vaid seitse, mistõttu KredEx asus toetusi tagasi nõudma ehk Pirita EV-lt nõuti ligi 200 000 eurot ning Keskkonnaautolt ligi 70 000 eurot.

Mõlemad toetusesaajad kaebasid KredExi kohtusse, kuna sihtasutus jättis arvestamata asjaolu, et Mia tehas Prantsusmaal pankrotistus ja sattus tarneraskustesse.

Tallinna ringkonnakohus jättis kaebused siiski rahuldamata ning kuna riigikohus asja enam arutusele ei võtnud, siis juuni keskel kohtuotsus jõustus.

Lehe väitel asub KreEx toetusi tagasi nõudma nüüd kohtutäiturite abil.

KredExit esindanud vandeadvokaadi Helmut Pikmetsa sõnul kinnitab jõustunud kohtuotsus, et toetuse saajad on kohustatud järgima toetuse saamise sihtotstarvet ning sellest kõrvale kaldumise puhul on toetuse andjal õigus toetus täiel ulatuses tagasi nõuda.

"Ettevõtjad eksivad, kui arvavad, et riigi toetusi on võimalik seadustest tulenevate lünkade abil toetuseks mitte ettenähtud otstarbeks kasutada. Seetõttu tuleb toetuse saajatele südamele panna, et juba toetust taotledes ning saades tehtaks endale täpselt selgeks, mille jaoks on toetus saadud ning millistel eesmärkidel tuleb seda kasutada," ütles Pikmets ERR.ee-le.

KreExit esindanud vandeadvokaat Triinu Järviste märkis, et mitmed hiljutised kaasused (sh menetlus Euroopa Komisjonis seoses Estonian Airiga ning menetlus riigikohtus seoses EAS-i ning AS-ga Eesti Pagar) viitavad, et avalikest vahenditest antud toetuste tagasinõude küsimused on jätkuvalt aktuaalselt päevakorral.

"Kui Estonian Airi ja AS Eesti Pagar versus EAS vaidluste puhul on eelkõige küsimuseks see, kas toetuse andja on riigiabi andnud korrektselt, järgides Euroopa Liidu reegleid, siis jõustunud kohtuotsus vaidluses KredExi ja MTÜ Pirita EV ning OÜ Keskkonnaauto vahel rõhutab seda, et avalikest vahenditest saadavate toetuste saamise korral on seda kasutades oluline väga täpselt järgida toetuse saamise ja kasutamise tingimusi," ütles ta.

"Need nutikad toetusesaajad, kes aga oma äri üksnes toetuse peale üles ehitada, peavad arvestama sellega, et riik hammustab sellise skeemi igal juhul läbi. Lisaks toetuse tagasinõudmisele ei ole sellisel juhul ka kriminaalvastutus välistatud," lisas Pikmets.

Juba 2014. aasta novembris saavutas KredEx Pikmetsa ja Järviste esindamisel sarnases küsimuses lõpliku otsusega võidu kohtus OÜ Roherent, OÜ Roheauto ja E-Autorent OÜ üle.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus