Kümnend EL-i tööturul: vähene noorte tööpuudus, suurimad erinevused meeste ja naiste palkades
Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eestis noorte töötus vähenenud, kuid majandusarengut hakkab õige pea takistama kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Statistikaamet avaldas tööturuülevaate, mis iseloomustab Eestit viimase kümne aasta ehk Euroopa Liitu kuulumise aja jooksul.
EL-ga liitumise algusaastatel õitses tänu kinnisvarabuumile ehitussektor. 20–64-aastastest inimestest töötas aastaks 2008 ehituse valdkonnas 623 000 inimest ning selles vanuserühmas oli töötuse määr 2007. aastal väga madal, vaid 4,4 protsenti.
2008. aastal hakkas tööpuudus majanduslanguse ja ehitussektori taandarengu tõttu kasvama ning jõudis 2010. aastal 16,7 protsendini.
Alates 2010. aasta teisest poolest on tööturg väga kiiresti taastunud, kuid aasta-aastalt on kasvutempo jäänud aeglasemaks.
Suurim tööpuudus on kimbutanud 15–24-aastaseid. Möödunud aastal oli noorte tööpuudus 18,7 protsenti.
Euroopa Liidus keskmiselt on noorte tööpuudus kasvanud – rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd. Kreekas ja Hispaanias oli juba tööelu alustanud noorest töötu iga teine. Eestis on noorte töötus viimastel aastal vähenenud.
Noorte töötuse määr Eestis oli kõige kõrgem 2010. aastal (32,9 protsenti). 2013. aasta 4. kvartalis oli EL-is noorte töötuse määr 23,1 protsenti.
Noorte töötuse kasv põhjustab noorte õpingute pikenemise ja kauem tööjõuturult eemal püsimise. Samuti kui noored ei leia kodumaal tööd, põhjustab see omakorda väljarände.
EL on vastu võtnud noortele töö garanteerimise skeemi (Youth Guarantee scheme), mille eesmärgiks on kindlustada, et kõikidele alla 25-aastaste pakutakse tööd, jätkuvaid õpinguid või koolitust nelja kuu jooksul pärast hariduse omandamist.
Tänavu tõdevad statistikud, et kõige suurem majandusarengut takistav tegur on kvalifitseeritud tööjõu puudus, suureneb nõudlus tööjõu järele IT- ja teenindavas sektoris.
Keskmine brutopalk 986 eurot
Palgad kasvasid kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot. Majandussurutise alguses 2009. aastal langes see 781 euroni.
Kriisieelsele tasemele jõuti 2011. aastal ning 2013. aasta 4. kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.
Möödunud aastal tõusis Eestis tööjõukulude tunnihind kõige kiiremini kogu Euroopa Liidus.
Liikmesriikide tööjõukulu tunnis varieerub oluliselt, jäädes vahemikku 3,7 ja 40,1 eurot. EL-i keskmine oli 2013. aastal 23,7 eurot.
Eurostati hinnangu kohaselt olid 2013. aastal tööjõukulud tunnis kõige kõrgemad Rootsis, Taanis ja Belgias (vastavalt 40,1; 38,4 ja 38 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9, Kreekas 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.
Balti riikides olid tööjõukulu tunnis EL-i madalamate seas, kuid tööjõukulu tunnis muutus oli 2013. aasta 4. kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis (7,2 protsenti), Lätis (5,9 protsenti), Leedus (5,7 protsenti), Bulgaarias (4,3 protsenti) ja Poolas (3,9 protsenti), mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.
Suurim sooline palgalõhe
Kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on teiste EL-i riikidega võrreldes püsinud suurimana – 30 protsenti. Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 2012. aastal 16,4 protsenti.
Suurimad erinevused meeste ja naiste palkades olid finants ja kindlustuse tegevusalal, kus palgad erinesid pea poole võrra.
Suur naiste ja meeste palkade erinevus tuleneb naiste suurest osatähtsusest madalapalgalistel töökohtadel.
2010. aastal töötas Eestis madalalt tasustatud ametikohal 30,1 naisi ja 15,5 protsenti mehi. Seega palgalõhet tuleks analüüsida ametialade kaupa.
Soolise palgalõhe vähendamiseks on Euroopa Komisjon vastu võtnud laia valiku meetmeid palkade läbipaistvuse tagamiseks (suurettevõtete palgaauditid, ettevõtjate korrapärane aruandlus, kollektiivläbirääkimised jne), millest liikmesriigid peaksid rakendama vähemalt ühte nendest meetmetest.
Samuti on seatud eesmärgiks suurendada naiste arvu ettevõtete juhatustes ning tõsta naiste tööhõivemäära.
Toimetaja: Marju Himma