Aivar Paul: Eestist võib saada alternatiiv Panama skeemidele

Aivar Paul. (Foto: ERR)
7.04.2016 21:33
Rubriik: Majandus

Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul ütles, et Eesti ärikeskkond sahkerdamiseks off-shore´i firmasid ei vaja. Ta märkis ka, et põhimõtteliselt võib soodsa ärikeskkonna tõttu Eestist saada järgmine Panama. Samas rõhutas Paul, et off-shore´idel on pankades järjest keerulisem kontosid avada.

"Off-shore´indus on saanud sellise halva meki külge. Tänasel päeval ma julgeks öelda, et hulga lihtsam ja ka odavam on kasutada täiesti kodumaiseid ettevõtteid. Nii Eestis, kogu Baltikumis kui ka Skandinaaviamaades," ütles Paul.

"Kui vaadata kasvõi tüüpilisi ulatuslikke maksupettusi, mis toimuvad ka Skandinaavia ehitusettevõtete hulgas, siis selleks kasutatakse Eesti kehasid. See Skandinaavia ehitusettevõte justkui ostaks Eesti ettevõtetelt teenust sisse, samas tegelikult Eesti keha on ainult selleks, et omal n-ö seina seest raha välja võtta ja suure tõenäosusega maksta mustasid ümbrikupalkasid või siis kasumit välja võtta," lausus ta.

Samas sõnas ta, et Eesti ärimehed Eestis off-shore firmasid eriti ei kasuta. "Kui me vaatame nüüd, kas Eesti ärimehed üldse kasutavad off-shore´i, siis ma arvan, et nad ikka kasutavad, aga pigem need ärimehed, kes tegutsevad Ida suunal, kuna see äri eripära seal põhimõtteliselt nõuab seda," nentis ta.

Paul rääkis, et Eestis on hetkel ettevõtete loomine üks lihtsamaid maailmas ja arvestades riigi ID-kaardi võimalusi ja ka värske e-residentsuse võimalusi, siis on ta veel lihtsamaks läinud.

Saatejuht Indrek Treufeldt küsis, kas Eestist võib saada alternatiiv Panama skeemidele.

"Jah. Võib küll. Aga siin ongi nüüd oluline see, et nii riik kui ka erasektor hoolega oma kõik sammud läbi kaaluks," lausus ta.

Paul rääkis, et enamus pankades on tänapäeval off-shore ettevõttele kontot avada üsna raske. "Suurem osa pankasid vaatab hoolega, kes on off-shore´ide taga."
Pauli sõnul on väga raske tõmmata piiri ja öelda, kui palju nendes Panama nimekirjades toodud nimedes ja off-shore´ide kasutajate hulgas on selliseid juhtumeid, mis klassifitseeruvad seaduserikkumisena ja kui palju on selliseid, kus on seaduse piires kasutatud ära anonüümsust ja maksude optimeerimist.

Treufeldt viitas, et seda leket on nimetatud maksuparadiiside lõpu alguseks.

"Niikaua kuni on riike, mis riiklikult sunnivad skeemitama, niikaua kuni on meil väga rikkaid inimesi, kes on saanud rikkaks väga ebamääraseid teid pidi, niikaua kuni meil on poliitikuid, kes ei ütle ära toredast, suurest, rasvasest altkäemaksust, niikaua otsitakse võimalusi, mismoodi oma raha pesta," vastas Paul.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus