Teadlased: minevikuga seotud emotsioonid mõjutavad fosforiidi kaasaegset uurimist

Video
Jaak Eelmets
19.05.2016 19:02
Rubriik: Majandus

Fosforiidi kaevandamine on pärast taasiseseisvumisele eelnenud fosforiidisõda olnud Eestis tabuteema. Viimasel ajal on aga teadlased hakanud jälle rääkima fosforiidi kaevandamise võimalusest või vähemalt selle uurimisest.

Teadlaste hinnangul mõjutavad mineviku varjudega kaasnevad emotsioonid tänaseni liigselt inimeste suhtumist maavarade kaevandamisse ja uuringutesse. Tartu Ülikool on kutsunud ellu maavarauuringute edendamiseks Maapõueressursside Arenduskeskuse MAREK, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aga ega Eestis ei ole väga palju võimalusi maapõuevarade uurimiseks, sest teadusrahastus ei ole maapõue uuringuid rahastanud, ma ei tea, viimased 10 aastat. Nii et Eesti vajab kindlasti geoloogiateenistust nii nagu kõikidel Euroopa riikidel on," rääkis Tartu Ülikooli külalisprofessor, Maapõueressursside Arenduskeskuse spetsialist Alvar Soesoo.

Eesti fosforiidi ja põhjaveega seonduvad teemad vajavad lisaks emotsioonidele ka teaduslikku läbitöötamist. Möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel teostaud mastaapsed geoloogiauuringud ei anna vastuseid paljudele täna olulistele küsimustele.

"Probleem on täna tegelikult pigem selles, et meie teadmised fosforiidist on aastakümnete tagused. Meil on vaja saada piisavalt usaldusväärne informatsiooni selleks, et langetada põhimõtteline otsus, kas me hakkame teda kunagi kaevandama või me teda ei hakka," lausus Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.

Oleks vaja määrata fosforiidi kvaliteet ja saada teada, mis hakkab juhtuma põhjaveega. Samuti tuleks leida kaevandamise maksumus koos tänapäevase keskkonnamõjude leevendamisega.

"Võib-olla viivad need uuringud hoopis välja ka selleni, et nende leevendusmeetmete hind on nii suur ja kallis, et me ei ole nõus sellise hinnaga neid kaevandusi tegema," sõnas Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna vanemteadur Argo Jõeläht.

"Teadlasena ma ikkagi kutsuks üles riiki selles mõttes mõistlikkusele, et riik peaks oma varade peremehena investeerima uuringutesse, vähemasti esimestesse pilootuuringutesse nii palju raha, et me saame mingisuguse otsuse teha edasiste vajaduste ja edasiste võimaluste osas," rõhutas Soesoo.

Üldsuse hirmu uurimistööde ees peavad geoloogid põhjendamatuks, sest lisaks praegustele kümnetele tuhandetele Eesti puurkaevudele tuleks rajada vähem kui kümme uut puurauku.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapital
Täna 21:40

Keskpäraste juhtidega saavutatakse keskpärased tulemused. Aga kas riigis, kus on tööga hõivatud vaid 653 000 inimest, on üldse võimalik leida häid juhte? Selliseid, kes sobiks idufirmade etteotsa või juhiks vägesid juba küpsevates firmades?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus