ERR Jordaanias: Eesti Energia võib Jordaania elektrijaama valmimisel loobuda osalusest kohalikus tütarettevõttes
Eesti Energia Jordaania põlevikivi baasil töötava elektrijaama ehitus algab ilmselt järgmisel aastal, loodab kohaliku energiaministeeriumi esindaja. Eesti Energia endise nõukogu liikme Kalle Pallingu sõnul on võimalik, et jaama käivitumisel võib Eesti sealt täielikult lahkuda. Varasemalt on Eestis räägitud osaluse vähendamisest.
Üle eelmisel nädalal sõlmis Jordaania kuningas Hiinas koostööleppe, millega Hiina suurpangad rahastavad 1,6 miljardi dollari ulatuse 2,2 miljardi dollari suurust Eesti Energia Jordaania elektrijaama projekti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis aasta lõpuks on raha olemas, paberid korras ja järgmisel aastal saab minna põllule ja alustada pealinnast Ammanist 120 kilomeetri kaugusel 70 ruutkilomeetri suurusel väljal põlevkivielektrijaama rajamist.
"Aga ikka ja jälle tekib ilmselt õigustatult küsimus, miks peab Eesti, nii kauges riigis nagu Jordaania seda on, ajama ikkagi seda põlevkiviäri," tõdes Jordaanias käinud ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat.
Endine majandusminister Juhan Parts ei jaga projekti kaasas käivat skeptitsismi ja sarkasmi, kuna antud projektiga eksporditakse meie teadmisi ja Eesti majandus muutub täna elektrijaama rajamisele rahvusvahelisemaks.
"Meie majanduse rahvusvahelisemaks muutumine tõstab tegelikult, meie kõigi heaolu kodus, ja läbi selle võidame me tõenäoliselt kõik," arvas Parts.
Jordaanlased: eestlased on parimad eksperdid
Jordaanlaste hinnangul on Eesti Energia hea koostööpartner, kuna eestlased on põlevkivist elektri tootmises lihtsalt parimad eksperdid.
"Eestlased on esimesed maailmas, kes kasutasid põlevkivist elektri tootmist ärilisel eesmärgil," sõnas Jordaania energia- ja maavaradeministeeriumi peasekretär Ghaleb Maabreh.
Jordaania energiasektor sattus kriisi kui Egiptuse gaasikraanid kinni keerati ja nüüd imporditakse elektritootmiseks meie mõistes mootorikütust ehk diislit. Otsides alternatiive tänasele toorainele jõuti põlevkivini.
Kui praegu on jordaanlaste seatud elektrihind 140 eurot megavatt-tunnist, siis tänu põlevkivi projektile hakkaks see alates 2018. aastast olema fikseeritud hinnaga pea poole odavam ehk 82 eurot megavatt-tunnist. Võrdluseks võib siia kõrvale öelda, et Eestis olevast hinnast on see aga ikka pea kolm kord kallim, kuna Eestis on sama näitaja 31 eurot.
Eesti võib kaaluda Jordaania projektist lahkumist
Kui praegu on Eesti kõige suurim osanik Jordaania ja Malaisiaga koostööst sündinud ühisettevõttes, omades 65 protsendist osalust, siis aja jooksul seda vähendatakse ning Eesti Energia jääb väikeosanikuks, kes omab 10 protsenti ettevõttest.
Jordaanias oli arutluse all ka võimalus, et Eesti väljub üldse projektist, kuid kohaliku ettevõtte juhatusse kuuluva Bassam Kakishi sõnul on selleks liiga hilja. "See on väga imelik, pärast üheksat aastat ütlete te, kas me peaks siia jääma või mitte," nentis Kakish.
Tema hinnangul on eestlased eksperdid, sest nad teavad mida teha, aga kui Eesti Energia tunneb, et see projekt pole võimalik, siis pidanuks Eesti Energia seda Kakishi arvates kaua aega tagasi juba väljendama.
Samas Eesti Energia endine nõukogu liige Kalle Palling tõdes, et kui elektrijaam saab valmis ja Jordaania valitsus on sellega rahul, siis võiks Eesti kaaluda ka projektist lahkumist. "Kui väljumine on majanduslikult mõistlik, siis saaks seda raha kasutada selleks, et võtta ette uusi arendusprojekte," arvas Palling
Toimetaja: Allan Rajavee