Keskkonnakomisjon: Rail Balticu trass arvestab loomade liikumisvajadusega
Riigikogu keskkonnakomisjon pidas avaliku koosoleku 101 avaliku elu tegelase pöördumise arutamiseks, kes avaldasid muret Rail Balticu rajamise asjus kavandatud kujul.
Mitmed ühispöördumise autorid selgitasid oma seisukohti keskkonnakomisjoni avatud istungil, avaldades muret raudteeliikluse kiiruse, trassivaliku ja loomade läbipääsuteede üle. Samuti arutati, kas üldse on mõtet trassi rajada, kui seda reisirongiliikluseks enam suuremat kasutada ei plaanita. Nimelt oli reisirongiliikluse kiiruseks plaanitud 240 km/h, kuid kaubavedude korral liigutaks kiirusel 120 km/h. Sellega pikeneks sõiduaeg ühest Eesti otsast teise tunni võrra.
Reformierakonna poliitik Kalev Kukk tõi esile, et praegu ei suudeta veel välja mõelda, milliseid kaupu põhja-lõuna suunal vedama hakatakse. Seetõttu hoiatas ta kõrgete ekspluatatsioonikuludega trassi rajamise eest igaks juhuks. Tema sõnul kaasneks Rail Balticuga iga-aastane kulu suurusjärgus 20 miljonit eurot.
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit leidis, et praeguse plaani kohaselt saaksid Rail Balticust kasu üksnes Tallinn ja selle ümbrus, kuid positiivne mõju peaks olema laiem ehk teisisõnu, ilmajäetusega kaasneks muudele piirkondadele negatiivne mõju.
Varasem Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas selgitas, et Rail Baltic tasub end ära 20 aastaga. "Ei usu, et see projekt õnnestub enam peatada, ja siis see raha läheb Poolasse, nemad on kõige kavalamad," hoiatas Kallas plaani katkijätmise eest.
Keskkonnamõju üle muretsejatele selgitati, et trassile on kavandatud 26 ökodukti, mis teeb ühe umbes iga kaheksa kilomeetri järel. Suurulukitele rajatakse erilahendusena sillad, mis võimaldavad üle jõgede minna, samuti on lahendused nii kahepaiksetele kui ka väiksematele loomadele. Samas seati koosolekul kahtluse alla, kas loomad neid kasutama hakkaksid.
Trassi pooldajad selgitasid, et enamik trassi alla jäävast maast on lihtsalt kättesaadav, sundvõõrandamist tuleb rakendada umbes viiel protsendil juhtumitest.
700-kilomeetrise Rail Balticu trass saab alguse Muuga terminalist ja kulgeb läbi Tallinna, Rapla ja Pärnu. Pärast Eesti piiri sõidab rong läbi Riia, Panevežyse ja Kaunase kuni jõuab Poola piirile. Kaunasest Vilniusesse on kavandatud eraldi raudteeharu, kuid selle rahastamise üle läbirääkimised alles käivad. Eestit läbiks trass 213 kilomeetri pikkusena.
Keskkonnaamet: ökoduktid ei pruugi oma ülesannet täita
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Roland Müür täpsustas, et nende hinnangul ökoduktid oma eesmärki tõestatult ei täida.
"Keskkonnaamet ning keskkonnaministeerium on seisukohal, et tarastamise näol on tegemist Rail Balticu suurima keskkonnamõjuga. Senised kogemused näitavad, et isegi õigesse kohta rajatud loomadele sobiliku ehituslahenduse ja kujundusega ökoduktid ei pruugi oma ülesannet täita. Selle näiteks võib tuua Tartu maanteele rajatud Kolu ökodukti, mida kasutvad rebased, metskitsed, kährikud, kuid põdrad paraku mitte. Seiretulemused näitavad, et põdrad on ehitusaegsete häiringute tõttu piirkonnast lahkunud," selgitas Müür.
Parimate lahenduste leidmiseks viivad tehnilise järelevalve amet ning majandus- ja kommunikatsioonimisteerium läbi tarastamise alternatiivide uuringu. Seejärel saab uuringu tulemusi kasutada tööprojekti faasis muudatuste tegemiseks.