Galerii: Eesti Õhku jagus ligi 24 aastaks
Vähem kui kuu aja pärast saanuks Estonian Air 24 aasta vanuseks, sest hingusele läinud lennukompanii asutati 1. detsembril 1991. aastal.
Ettevõte moodustus Aerofloti Eesti filiaalist, päranduseks saadi algselt tosin Antonov An-2 lennukit, mõned aastad hiljem lennati Tu-134 ja Jak-40 tüüpi lennukitega.
Boeingute aeg algas 1995. aastal. Esialgu liisiti kaks Boeing 737-500 lennukit, mis valmisid spetsiaalselt ettevõtte tellimusel.
Hiljem osteti juurde veel viis 737 seeriasse kuuluvat lennukit, mida oli 2007. aastaks lennukipargis kokku seitse. Boeingutega lendamisest loobus ettevõte lõplikult 2012. aastal.
1996. kuni 2000. aastani olid Boeingute kõrval kasutuses Fokker50 lennukid. Perioodil 2007-2013 ka Saab 340A lennukid.
Bombardierid ja Embraerid võeti kasutuse vastavalt 2011. ja 2012. aastal.
Estonian Airi aktsionärid
• 1996. aastal otsustas Eesti riik lennufirma erastada ning müüki pandi 66 protsenti aktsiaid. Erastamiskonkursi võitis Taani lennukompanii Maersk Air koostöös Eesti investeerimisfirmaga Balti Cresco Investeerimisgrupp, mille tulemusena Eesti riigi omandusse jäi 34%, Balti Cresco Investeerimisgrupile 17% ning Maersk Airile 49% aktsiatest.
• 2003. aastal müüs Maersk Air oma 49% osaluse SAS Grupile.
• 2010. aastal toimus omanikeringis muudatus, mille tulemusena on tänase seisuga Estonian Airi omanikud Eesti riik (90%) ja SAS Individual Holdings AB (10%).
• Alates 8.05.2012. kuulub Eesti riigile 97,34% ja SAS Individual Holdings ABle 2,66%
Estonian Airi juhid
Anti Oidsalu 1991-1994
Toomas Peterson 1995-1996
Borge Thornbech 1996-2000
Jorn Eriksen 2000-2002
Erki Urva 2002-2005
Borge Thornbech 2005-2007
Andrus Aljas 2008-2011
Tero Taskila 2011-2012
Jan Palmer 2012-
Ettevõtte tegevuse kronoloogia
1991-1995
1991. aasta 1. detsembril, varsti pärast Eesti taasiseseisvumist loodi Eesti rahvuslik lennufirma Estonian Air. Esimesel aastal olid lennugraafikus järgmised sihtkohad: Helsingi, Stockholm, Frankfurt, Moskva, Kiiev, Vilnius, Minsk, Kärdla, Kuressaare ja Tartu. Lisaks veel ligi 20-30 sihtkohta NSVL sihtkohta, mis 1991.a. lõpus kuni 1992.a. alguses suleti.
1992. aastal sai Estonian Air organisatsioonide International Air Transport Assotiation (IATA) ning IATA Clearing House liikmeks. Estonian Airi kahetäheline lennukood ES muudetakse OV-ks.
1993. aastal sai Estonian Air IATA-MITA (IATA Multilateral Interline Traffic Agreements) liikmeks.
1994. aastal võtab lennukipargi uuendamise plaan – vanade vene lennukite asendamine uhiuute Boeingutega – reaalse kuju, maailma suurima lennukite liisimise finantseerimise firma ILFC teeb soodsa pakkumise kahe uue Boeingu soetamiseks.
1995. aastal algas uus etapp Estonian Airi ajaloos, kui Vene päritolu lennukeid hakati järk-järgult välja vahetama. International Lease Finance Corporationist liisiti kaks Boeing 737-500 lennukit. Esimene neist asus liinile juulis 1995, teine veebruaris 1996. Lennukid ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle’is.
1996-2000
1996. aastal liisiti Maersk Airilt kaks Fokker 50 lennukit. Alates sellest ajast koosneb Estonian Airi lennukipark ainult Lääne lennukitest – kaks Boeing 737-500 ja kaks Fokker 50.
1997. aastal alustas Estonian Air oma püsiklientidele mõeldud soodusprogrammiga Blue Star
1998. aastal avati äriklassi ootesaal Blue Velvet. Samal aastal sõlmiti pikaajaline koostööleping Skandinaavia lennufirmaga SAS ning Estonian Air ja Läti rahvuslik lennufirma airBaltic alustasid liinijagamise lende Tallinn-Riia liinil. EA teenindas kokku 13 sihtkohta.
1999. aastal alustati SAS-iga liinijagamise lende Tallinn-Kopenhaagen, Tallinn-Stockholm ja Tallinn-Oslo liinil ning Estonian Airist sai püsikliendiprogrammi EuroBonus partnerlennufirma.
Estonian Air hakkas kasutama Amadeus broneerimissüsteemi (enne seda kasutati British Airwaysi broneerimissüsteemi BABS), mis muutis lennufirma teenused kättesaadavateks ka teistes rahvusvahelistes broneerimissüsteemides nagu Sabre, Galileo, Gabriel.
2000. aastal majanduse ja reisijate arvu languse tõttu tagastas Estonian Air märtsis kolmanda Boeingu Maersk Airile. Samal aastal avas Estonian Air Eesti esimese täiemahulise reisiteenuste portaali travelUp.net, mille kaudu sai broneerida lennupileteid, ööbimiskohti ning rendiautot üle maailma.
2001-2005
2001. aastal hakkas Estonian Air pakkuma sageli lendavatele klientidele püsikliendikaarti PRIVILEGE, mis andis täiendavaid võimalusi ja eeliseid Estonian Airi teenuste kasutamisel.
Estonian Air ja Venemaa Aeroflot Russian Airlines alustasid liinijagamise lende Tallinn-Moskva marsruudil.
2002. aastal Lennupileti broneerimise, ostmise ja kasutamise tingimusi ja reegleid lõdvendati ning samal ajal langesid hinnad äriklassis kuni 2,5 korda ja turistiklassis kuni 7 korda.
Estonian Air liisis kolmanda Boeing 737-500 lennuki ning vahetas sellega välja ühe Fokker 50 tüüpi lennuki.
2003. aastal lendas Estonian Air lendas nelja Boeing 737-500 lennukiga kaheteistkümnesse sihtkohta. Need olid Stockholm, Kopenhaagen, London, Hamburg, Kiiev, Moskva, Vilnius, Frankfurt, Pariis, Berliin, Oslo ja Amsterdam.
2003. aastast hakati kasutama oma uut, odavat, ühesuunapõhist hinnastruktuuri. Uus hinnastruktuur tõi kaasa olulise hinnalanguse, loobumise traditsioonilistest piirangutest (pühapäevareeglid jne) ning paindlikkuse reisijatele.
2004. aastal arenguvõimaluste loomiseks liisiti veel üks Boeing 737-500 tüüpi lennuk. Pärast täiendava lennuki liisimist tihendab Estonian Air oma lennugraafikut mitmel Euroopa liinil. .
2005. aastal sai Estonian Air IOSA sertifikaadi, mis omistatakse lennufirmadele pärast Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse käitamisauditi ehk IOSA auditi edukat läbimist.
2006-2010
2006. aasta märtsis saabus Estonian Airi lennukiparki täiendus 142-kohalise Boeing 737-300 lennuki näol.
2007. aasta alguses lisandus Estonian Airi lennukiparki teine Boeing 737-300 ning juunis neljas Boeing 737-500.
Pärast Fokker 50st loobumist 2003.a. polnud lühiliinide teenindamiseks enam sobivat lennukit. Lennuühenduse arendamiseks Eesti ja lähiregioonide vahel asutas Estonian Air juunis tütarfirma Estonian Air Regional ning võttis sügisest alanud regulaarlendude jaoks kasutusele kaks 33-kohalist turbopropellerlennukit SAAB 340.
2008. aastal sõlmiti SASi osalusel leping kolme uue generatsiooni lennuki soetamiseks, mis pidid juba järgmisel aastal Estonian Airi käsutusse jõudma. Kohe seejärel saabus üleilmne majanduslangus ning SAS ja Eesti riik alustasid läbirääkimisi Estonian Airi omandisuhete muutmiseks. Estonian Air jäi oma uutest lennukitest tol korral ilma.
2008. aastal oli Estonian Airi lennukipargis kaks 142-kohalist Boeing 737-300 ja neli 118-kohalist Boeing 737-500. Estonian Air Regionali lennukipargis kaks 33-kohalist SAAB 340.
2009. aasal pälvis Estonian Air Rahvusvaheliselt Lennutranspordi Ühenduselt (IATA) tunnustava plaatina-lennufirma staatuse, olles Baltikumis esimene vastavat sertifikaati omav lennufirma, mis on täielikult üle läinud uudsele triipkoodiga pardapasside (BCBP) süsteemile.
2010. aastal saabus selgus Estonian Airi omandisuhetes, kui riik ja SAS kinnitasid Estonian Airi ostu-müügitehingu. See andis rohelise tule kokkuleppe sõlmimiseks Kanada lennukitootjaga kolme uue CRJ NextGen lennuki tarnimisel.
Samal aastal võitis Estonian Air Amsterdami Schipholi lennujaamas täpseima lendaja tiitli.
2011-2015
2011. aasta jaanuaris maandus Tallinnas esimene CRJ900 NextGen lennuk, mis tegi oma avalennu 27. jaanuaril 2011 liinil Tallinn-Stockholm.
2011. aastal võitis Estonian Air Brüsseli lennujaamas täpseima lennufirma tiitel
2012. aasta oktoobris otsustas Estonian Airi nõukogu tulenevalt ettevõtte majandustulemustest lennufirma tegevussuunda muuta, uueks tegevjuhiks sai Jan Palmer. Muudetud suuna aluseks võeti need Eesti jaoks olulised põhisihtkohad, kuhu on olemas kindel nõudlus.
2013. aasta suvisel lennuhooajal kuuluvad Estonian Airi regulaarlendude liinivõrku Stockholm, Kopenhaagen, Amsterdam, Brüssel, Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, Vilnius ja Trondheim. Suvisel puhkuseperioodil lisanduvad Pariis ja Nizza. Estonian Air sulgeb Estonian Air Regionali, SAAB lennukid tagastatakse liisinguandjale.
2015. Estonian Air taasavas otselennuühendused Tallinnast Viini ja Milanosse. Juunis alustas Estonian Air allhankelendude tegemist lennufirmale Austrian Airlines
Estonian Air pälvis täpseima lennufirma tiitli Moskva Sheremetjevo lennujaamas.
Estonian Air sõlmis lepingu lendude teenindamiseks Gällivare-Arvidsjauri-Stockholmi ning Örebro-Kopehnaageni liinil. Estonian Airi restruktureerimiskava tõi ettevõttele taas üle mitme aasta kasumlikud suvekuud.
8. november 2015 Estonian Air lõpetab oma tegevuse
Toimetaja: Priit Luts