Ekspert "põhjamaastumisest": Eestil on võimekus maksuraha nutikalt kasutada, aga lubadus madalatest maksudest loob pingeid

Helsingi. (Foto: Rain Kooli/ERR)
27.05.2016 13:48
Rubriik: Majandus

Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi juht Rauno Vinni kommenteeris TTÜ professori Karsten Staehri mõtteid sellest, kuidas Eestit majandusarengus Põhjamaade tasemele viia. Vinni hinnangul on Eestil võimekus kõrgemate maksudega nutikalt toimetamiseks olemas, ent lubadused hoida maksud madalad ja avalike teenuste kvaliteet kõrge tekitavad eelarves pingeid, mis viivad lõpuks valitsuse ebameeldivasse "kahvlisse".

Tallinna tehnikaülikooli professor Karsten Staehr ütles ERR-i uudisteportaalile antud intervjuus, et Eestile tooks kõrgemad maksud ja nende tark kasutamine majanduse arengul rohkem kasu. Talle valmistas imestust, kuidas Eesti poliitikud maksulangetamisi valimistel peamise lubadusena kasutavad.

Rauno Vinni sõnul see, et maksude langetamine on valimislubadustes olulisel kohal, on olukorra konstateerimine. "Läbi lähiajaloo on maksude langetamine olnud Reformierakonna majanduspoliitiliste ideede nurgakivi. Reform on valimised võitnud erakond ja seega on maksude alandamine mitmete järjestikuste valitsuste poliitilises päevakorras kesksel kohal olnud ka pärast valimisi," ütles Vinni ERR-i uudisteportaalile.

Teine poliitiline valik on tema sõnul olnud suund heaoluriigile. "Avalik sektor pakub Eestis päris palju ja heal tasemel teenuseid. Haridus on hea näide üsna kvaliteetsest ja kättesaadavast teenusest, mis suuremas jaos riigieelarvest kinni makstakse," seletas ta.

"Need kaks valikut tekitavad eelarvelisi pingeid. Ajapikku on maksude alandamine ja teenusepakkumise laienemine viinud olukorrani, kus valitsusel on vähe raha nii avalike teenuste osutamiseks kui ka investeeringuteks infrastruktuuri," jätkas Vinni.

"Riigikaitse, pensionid ja tervishoid moodustavad nii suure osa eelarvest, et teistele elualadele jääb vähe alles. Aeglane majanduskasv ei ole nö vaba raha hulka suurendanud. Elanikkonna vananedes sotsiaalkulutused kasvavad ja eelarve muutub tulevikus veel pingelisemaks. Selles olukorras peab varem või hiljem hakkama valikuid langetama - kas tõmmata pakutavaid avalikke teenuseid märkimisväärsel määral kokku või suurendada tulubaasi. Kui majandust kiiresti kasvama ei saada, siis jääbki alles kaks tegelikku varianti: vähendada avalikke teenuseid või tõsta makse," lisas ta veel.

Maksude tõstmise võimalikkusest Eestis

Professor Staehr tõi välja, et makse tõstes saaks tekitada riiki lisandväärtust näiteks arendades infrastruktuuri ja ehitades maanteid-kiirteid.

Rauno Vinni peab maanteedesse investeerimist heaks ideeks, sest tagasi tulevat kasu on võimalik reaalselt mõõta.

"Ma usun, et maanteedesse investeerimine on professoril näide ühest võimalkust täiendava maksutulu kasutamise kohast. Maanteevõrgu investeeringute kulu ja tulu suhet on võimalik välja arvutada, saadavat kasu arusaadavate numbritega näitlikustada. Investeerida võib kindlasti ka haridusse, sh täiskasvanute elukestvasse õppesse. Sealt tuleb raha kindlasti tagasi. Aga siin on juba raskem võimaliku maksutõusu ja saadavate hüvede seoseid tõestada," kommenteeris Vinni.

"Kui maksude tõstmisest võimalikkusest rääkida, siis peaks tulude investeerima edasisse arengusse. See on tõenäoliselt Karsteni ideede tuum - paljud on nõus suuremate maksudega, juhul kui nad näevad konkreetselt kuhu raha läheb ja mõistavad kuidas nendele sellest vahetut tulu tõuseb," hindas Vinni.

Vinni ütles kokkuvõtteks, et kõrgemate maksude idee on selgelt maailmavaateline küsimus. "Ühed isikud põhimõtteliselt ei usu, et riik suudab häid otsuseid teha. Teiselt poolt - on uuringuid, mis näitavad, et kõrge valitsemise kvaliteediga riikides suudetakse kõrgemate maksude abil kodanike elukvaliteeti tõsta. Et tugeva riigivalitsemise ja parema elu vahel on seos. Kokkuvõttes ongi võti selles, kas riik suudab nutikaid otsuseid teha või mitte. Kehva valitsemise tasemega riigis maksude tõstmine ei ole hea idee," leidis ta.

Samas rõhutas Vinni, et Eesti on juba jõudnud kõrge valitsemistasemega riikide liigasse. "Seega mina usun, et Eestil on olemas võimekus suuremas koguses maksuraha heaperemehelikult kasutada. Üsna varsti võime olla olukorras, kus täiendavat raha on vaja mitte uute ideede rahastamsieks, vaid esmaste avalike teenuste rahastamiseks," lõpetas ekspert.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus