Kuningas: on piinlik lugeda, nagu oleks Estonian Airist varasid välja viidud
Estonian Airi nõukogu esimees ning majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas reageeris teravalt vandeadvokaat Jüri Sireli seisukohale, et riik kantis Estonian Airist varasid välja uue lennufirma loomiseks, nimetades seesugust avaldust piinlikuks.
"On väga piinlik lugeda arvamust, et Estonian Airist on välja viidud varasid. Isegi parvlaeva vaidlustes MKM-i vastu olev jurist peaks teadma majanduse algtõdesid – varad ja kohustused käivad käsikäes. Olgu siis veel lihtsamalt öeldud – kui teil on korter ja korterilaen, siis need taandavad üksteist. Nagu auto ja autoliising. Tihti isegi samas väärtuses. Kuid lugedes vaid varade poolt, võib rääkida kogu maailmale, et ootamatult on kadunud varad, ehkki ollakse vabanenud ka laenust," kommenteeris Estonian Airi nõukogu esimees ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas.
"AS Estonian Airil on pankrotiavalduse kohaselt varasid 59,2 miljonit eurot, sealhulgas põhivara 44,4 miljonit eurot ja käibeavara 14,8 miljonit eurot. AS Estonian Air on kõikide lennukite osas sõlminud kasutus- või kapitalirendilepingud ning tagastab käesoleval ajal lennukeid. Nende lepingute omapärast tulenevalt kajastatakse lennukeid AS-i Estonian Air bilansis põhivarana, kuid lennukid ei ole kunagi olnud AS-i Estonian Air omandis. Bilansis on kajastatud kohustustena ka lennukite eest kuni aastani 2023 edaspidi tasumisele kuuluvad summad. AS Estonian Air oleks kapitalirendilepingute alusel kasutatud lennukid omandanud kapitalirendilepingu lõppedes 2023. aastal," selgitas Kuningas.
"Eelnevalt ajakirjanduses avaldatud AS-i Estonian Air vara väärtuses 11,4 miljonit eurot olid hinnangulised ja seotud asjaoluga, et lennukid ei ole AS-i Estonian Air omandis," selgitas Kuningas.
Vandeadvokaat Jüri Sirel ütles eile Raadio 2-s, et tema hinnangul kantis riik Estonian Airist varasid välja uue lennufirma loomiseks.
"Ma ei tea täpselt asjaolusid, aga vaadates neid numbreid eelmise aasta aruandes, siis ühe aastaga on varad vähenenud 53,8 miljoni võrra, eelmistel majandusaastatel tehti küll kahjumit, aga selline maht ühe aastaga on täiesti arusaamatu ja tundub, et on tehtud ettevalmistusi oodatavaks pankrotiks – et oli juba teada, et tuleb halb otsus. Tegeldi sellega, et teha uus äriühing – hästi palju viitab sellele, et on selline skeem tehtud," analüüsis Sirel.
Ministrid kaitsevad
"Ühelt poolt võib ju rõõmustada, et omate autot, mille väärtus on 20 000, aga teisalt on teil ka laenuleping, et see tuleb mitme aasta jooksul ära maksta – te ei ole selle võrra rikkam," piltlikustas maaeluminister peaministri ülesannetes Urmas Kruuse tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Talle sekundeeris sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna: "Otsused, mis on langetatud, on tehtud valitsuse poolt. Kummalisel kombel kanaliseeruvad kõik need otsused personaaliasse. Kunagi oli Mart Laar süüdi selles, et Eesti põllumajandusel läks halvasti. Nüüd on Juhan Partsi personaalne süü, et halvasti läks Estonian Airil, aga need olid kõik valitsuse otsused."
Sester: probleemide korral olen esimene, kes viib erikontrolli sisse
Rahandusminister Sven Sester kinnitas täna "Terevisioonis" Estonian Airist rääkides, et kui mõnes riigiettevõttes peaks ilmnema probleemid, on tema esimene, kes erikontrolli sisse viib.
"Ma arvan, et need seletused on tunduvalt kergemad, kui mingi raha kantimine. Esiteks riik tegi otsuse uue lennufirma Nordic Aviation Group osas kuu-kaks tagasi, me ei räägi eelmisest aastast. Ühel äriettevõttel on erinevad juhtimisstandardid juhatusest, nõukogust, audiitoritest. Öelda, et 50 miljonit on ära kanditud... No kuulge," kommenteeris Sester.
"Kui on probleemid ja kui on tunnetus, et peaks viima ühesse või teise ettevõttesse erikontrolli sisse, siis ma olen esimene, kes seda teeb. Ka siis, kui see ettevõte ei ole minu haldusalas," lubas minister.
Küsimusele, kas võimalikku kantimist peaks lähemalt uurima, vastas Sester, et see tuleneb juba võlausaldajate huvist.
"Praegusel hetkel, kui Estonian Airi puhul tulemas pankrotiprotsess, ma usun, et kõigil võlausaldajatel on selge huvi aru saada, kuhu on ettevõtte raha läinud. See on juba ka sellest ühishuvist kannustatud, et iga euro, mis on pankrotiprotsessis võimalik ettevõttesse tagasi võita suurendab võlausaldajate tagasimakstavat summat. Ma arvan, et väga selgelt minnakse sügavuti mitte ainult viimaste nädalate, vaid ka viimaste aastate tehingutega Estonian Airis," vastas Sester.
Vandeadvokaat Jüri Sireli vastulause
Estonian Airi nõukogu esimees ja MKMi asekantsler Ahti Kunigas andis täna teada, et tal oli väga piinlik lugeda minu arvamust selle kohta, et Estonian Airist on varasid välja viidud, seades ühtlasi kahtluse alla minu kvalifikatsiooni vandeadvokaadina.
Olen pankrotiõigusega tegelenud üle 15 aasta ja arvan, et ma ei pea oma kvalifikatsiooni rohkem õigustama. Minult küsiti arvamust Estonian Airi ümber toimuva kohta ja oma väljaütlemistes tuginen infole, mis on kättesaadav avalikest andmebaasidest ja mida on avaldanud Estonian Airi juhtkond, MKM ja ajakirjandus.
Ajakirjanduses oli eilse seisuga korduvalt koos Estonian Airi poolt pankrotiavalduse esitamise teatega avaldatud järgmine info: „Estonian Airi vastu on nõuded esitanud ühtekokku 222 võlausaldajat ligikaudu 113,5 miljoni väärtuses. Ettevõttel varasid on hinnanguliselt 11,4 miljoni väärtuses. Ettevõtte töötajaid ei ole võlausaldajate hulka arvestatud, kuna neile pole koondamisteateid veel kätte antud.”. Samal ajal näitab Estonian Airi 2014. aasta majandusaasta aruanne, et Estonian Airil oli seisuga 31.12.2014 varasid ca 65,2 miljonit ja kohustusi ca 96,6 miljonit eurot. Kui eeldada, et kõik eelviidatud numbrid on õiged, siis tuleb teha järeldus, et Estonian Airi varade maht (mitte raha) on viimase 11 kuuga vähenenud 53,8 miljoni võrra ja kohustused suurenenud samal ajal 16,9 miljoni võrra. Selline järeldus on õige eeldusel, et lähtusime õigetest arvudest. Kui need senini avaldatud arvud ei olnud õiged, siis on mul palve: MKM ja Estonian Air, palun öelge avalikkusele õiged numbrid! Siis saame olukorda täpselt analüüsida ja kommenteerida ega pea vaidlema selle üle, millistest andmetest tuleb lähtuda.
Tegelikult soovin aga juhtida tähelepanu hoopis millegile muule ja palju olulisemale.
Eesti maksejõuetusõiguse valdkonnas on mitmeid olulisi probleeme. Kõige olulisemaks on raugevad pankrotid ja situatsioonid, kus ettevõte läheb üle uude juriidilisse kehasse, jättes maha vaid vana ja tühja juriidilise kooriku. Nimetatud probleem on maksjejõuetuseõiguse valdkonnas väga hästi teada ning koos Justiitsministeeriumiga käib pidev töö, et nimetatud probleemile efektiivne lahendusleida. Laiem eesmärk on muuta Eesti majanduskeskkond konkurentsivõimelisemaks, et nii kohalikud ettevõtjad kui ka välisinvestorid ei peaks enam kartma senini laialt levinud äriühingute nn „tühjaks kantimise“ praktikat.
Kõike eelnevat arvestades on aga äärmiselt kummastav vaadata, kuidas on käitunud antud olukorras riik kui Estonian Airi enamusaktsionär. Just riik ja riigiettevõtted on need, kes peaksid oma käitumisega olema eeskujuks kõigile teistele ettevõtjatele.
Ma ei väida, et Estonian Air on varadest tühjaks kanditud, sest mul ei ole selleks piisavald infot. Küll aga väidan ma seda, et esinevad väga tugevad tunnused, mille järgi tuleks Estonian Airi lõpetamise järel Nordic Aviation Groupi poolt samasisulise tegevusega koheselt jätkamist õiguslikultkäsitleda ettevõtte üleminekuna. Ettevõtte üleminek tähendab, et kui uuele omanikule lähevad üle ettevõtte tegutsemiseks olulist tähtsust omavad varad (sh õigused), siis lähevad nendega automaatselt kaasa ka kõik ettevõtte kohustused (sh võlad).
Selleks, et teha antud juhul kindlaks ettevõtte üleminek, peaks senise praktika järgi olema esimeseks teenäitajaks Maksuamet, kellel on Estonian Airi vastu maksunõue ca 170 000 eurot. Maksuamet on juba aastaid viljelenud praktikat, kus ettevõtte ülemineku tunnuste korral esitatakse maksunõue edasi uuele ettevõttele. Ootan juba huviga, millal avaldab Maksuamet pressiteate selle kohta, et alustab Estonian Airi 170 000 euro suuruse võla sissenõudmist Nordic Aviation Grupilt. Kui Maksuamet sellist käiku ei tee, siis tahan ma teada, miks? Maksuamet peab kõiki ettevõtjaid kohtlema võrdselt, hoolimata sellest, kas tegemist on riigile kuuluvate või eraettevõtetega.
Samuti on kõigil Estonian Airil võlausaldajatel õigus nõuda kohtu kaudu ettevõtte ülemineku tuvastamist ja seeläbi esitada oma nõue pankrotistuva Estonian Airi asemel oluliselt paremas majanduslikus seisus oleva Nordic Aviation Groupi vastu. Selliste võlausaldajate hulka kuuluvad muuhulgas ka töötasust ilma jäänud töötajad ja ebaseaduslikku riigiabi tagasi nõudma kohustatud riik.Kui peakski nii minema, et tuvastatakse ettevõtte üleminek ja võlausaldajate nõuete eest vastutab kokkuvõttes Nordic Aviation Group, siis näeme peatselt ka uue Eesti rahvusliku lennukompanii pankrotti.
Riik kui võlausaldaja peaks täna aktiivselt tegelema sellega, et oma hiiglaslik nõue pankrotiprotsessis maksimaalselt maksma panna, seda me paraku aga näinud ei ole. Pigem näeme seda, et riik vaatab pealt ja aitab kaasa, et Estonian Airi ainsad olulised varad (3 kapitalirendiga liisitud Bombardier lennukit) saaksid ilma igasuguse enampakkumiseta üle viidud riigi poolt äsja asutatud Transpordi Varahalduse OÜ-le. Huvitav, kas nimetatud lennukid jõuavad lõpuks välja Nordic Aviation Groupi?
Kokkuvõttes tahan öelda, et Eesti maksejõuetusõiguse valdkonnas on suurimaks probleemiks just raugevad pankrotid ja ettevõtete ühest kehast teise kantimine. Tegemist on laialt levinud probleemiga, mille vastu tuleb konkurentsivõimelisema ärikeskkonnaga Eesti nimel tõsiselt võidelda. Kahjuks viitavad aga kõik tunnused Estonian Airi ümber toimuva kohta sellele, et ka riik ise ei käitu samas olukorras kuidagi paremini kui mitmed ettevõtjad, kes oma viimast vara meeleheitikult päästavad.Isegi asjaolu, et Estonian Airi puhul on tegemist Eesti rahvusliku lennukompaniiga ja selle üllad eesmärgid, ei saa vabandada sedalaadi käitumist.Kui riik ootab meilt kõigilt ausat ja läbipaistvat ettevõtlust, siis vaadaku kõigepealt peeglisse ja hakaku ka ise vastavalt käituma!
Jüri Sirel
Vandeadvokaat
Eesti Advokatuuri Maksejõuetusõiguse Komisjoni esimees
Toimetaja: Merilin Pärli, Aleksander Krjukov