Põllumehed nõuavad riigilt rahalist tuge kodumaise toidutootmise hääbumise peatamiseks
Põllumajandus-kaubanduskoja, põllumeeste keskliidu ja talupidajate keskliidu juhid andsid peaminister Taavi Rõivasele üle pöördumise, milles nõutakse valitsuselt meetmeid kodumaise toidutootmise hääbumise peatamiseks. Petitsioonile andis paari nädala jooksul allkirja 8887 inimest, kes tunnevad sügavat muret Eesti piima- ja sealihatootmise tuleviku pärast.
Põllumajandusorganisatsioonide esindajad rõhutasid peaministrile pöördumist üle andes, et olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine. Piimalehmade ja kodusigade arvukuse vähenemisele tuleb piir panna, sest loomakasvatuse vähenemisel on tõsised tagajärjed kogu Eesti majandusele.
Peaministrile anti kohtumisel üle ka kolmveerand vaagnatäit Eesti sealihatooteid ning kaheliitrises purgis 1,8 liitrit kodumaist piima, mis sümboliseerivad tänaseks toimunud vähenemist sea- ja piimakarjakasvatuses.
Viimase pooleteise aasta jooksul on Eesti piimalehmade arv vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra. Põhikarja emiste arv on viimaste aastate jooksul vähenenud koguni veerandi võrra. Järjest enam otsustavad talupidajad oma piimaandjad Lätti või Poola maha müüa ning loobuvad loomapidamisest. Põllumajandussektori kokkukuivamise peatamiseks anti täna üle pöördumine valitsusele.
„Koos loomade arvu vähenemisega muutub vaesemaks eestimaalaste toidulaud, kaovad töökohad nii maal kui linnas, vähenevad ekspordi- ja maksutulud. Põllumajandus- ja toidusektor kuulub Eesti suurimate eksportijate hulka,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Valitsus ulatas möödunud aastal tootjatele abikäe ja maksis riigieelarvest erakorralist kriisiabi piima- ja sealihatootjatele, kuid kahjuks polnud kriisiabi suurus võrreldav vähenenud põllumajandustoetustega, mis paari viimase aastaga on tootjatelt ära võetud. Tänases kriisiolukorras peab valitsus äravõetud üleminekutoetused taastama,“ ütles põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
„Lisaks turuolukorra halvenemisele on mitmete poliitiliste otsuste mõjul Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Sarnased olukorrad viimase paarikümne aasta jooksul on näidanud, et need talud ja ettevõtted, kes kriiside ajal loobuvad loomapidamisest, turuolukorra paranemisel selle juurde enam tagasi ei pöördu,“ rõhutas talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm.
Pöördumises nõutakse rahalist tuge ja kohe
"Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL-i piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud," seisab põllumeeste pöördumises.
"Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas 1. aprilli toimunud visiidil Eestisse, et Euroopa Liidul pole enam võimalik Eesti tootjatele erakorralist abi anda, mistõttu on meie toidutootmise tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega oma valitsuse toetus," teatasid põllumehed.
Esindusorganisatsioonid leiavad, et sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas. "Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandussektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!" pahandasid põllumehed.
Pöördumises valitsusele on välja toodud neli nõuet:
- vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist;
- üleminekutoetuste maksmist veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus;
- üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020;
- piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele (15 000 eurot ettevõtte kohta aastas.
Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus piimatootmine on möödunud aastal märkimisväärselt vähenenud. Piimalehmi oli statistikaameti andmetel 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 90 500, mida on aasta varasemast 5100 lehma ehk 5,3% vähem.
Võrreldes 2014. aasta suvega, mil kehtestati Venemaa impordikeeld kõikidele Euroopa Liidu toiduainetele, on lehmade arv aga vähenenud kokkuvõttes 9000 looma võrra.
Kodusigade arv Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga peamiselt Aafrika seakatku ja kehtestatud kauplemispiirangute mõjul aastaga vähenenud 50 800 sea võrra ehk 14,2%, jõudes 307 100 loomani. Samal ajal on põhikarja emiste arv vähenenud lausa 22,6%, jõudes 33 600 loomalt 26 000 loomani, mis ühtlasi tähendab ka tänavu sigade koguarvu jätkuvat vähenemist.
Võrreldes 2012. aastaga, mil suleti Venemaa piir Eesti elussigade ekspordiks, on sigade arv vähenenud 18% ja emiste arv 24%.
Rõivas: otsime uusi eksporditurge
Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et kogu Euroopat pitsitav piimakriis on tänavu selgelt valitsuse põhifookuses ning töös on vähemalt kolm võtet, millega riik saab piimatootjaid aidata. Veel täna pidi valitsuses arutatama maaeluminister Urmas Kruuse ettepanekut, kuidas eraldada kriisiabi korras piimatootjatele järgmiseks aastaks lisatoetust. Samuti on valitsus põhimõtteliselt kokku leppinud põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeerimistoetuses suurprojektidele, et saaks luua piimatoodetele kõrgemat lisandväärtust.
„Toetuste maksmisest on valitsuse jaoks pikemas vaates siiski suurem eesmärk uute eksporditurgude avamine,“ lausus Rõivas. „Me jätkame jõuliselt tööd selle nimel, et Eesti piimatootjad jõuaksid oma toodetega Hiina ja Jaapani turule. Just seetõttu on ka maaeluminister Urmas Kruuse täna Hiinas, et riigi abiga lihtsustada meie piima ja juustu pääsemist sealsetele lettidele.“
Kohtumise lõpus kutsus peaminister ka kõiki kaasmaalasi üles teadlikult tarbima Eestis toodetud põllumajandussaadusi, aga eelkõige jooma rohkem kodumaist piima, sest just selle lihtsa ja väikese teoga saab iga kodanik ka ise kaasa aidata meie piimatootjate olukorra leevendamisele.
Toimetaja: Merilin Pärli