Kaasik: Eesti jaoks on suurim oht Kreeka kriisi levimine maailmamajandusse
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et ohtlik pole niivõrd see, kui palju Kreeka oma kohustusi täidab, vaid kriisi levimine maailmamajandusse.
Saatejuht Lauri Hussar tuletas meelde, et Eesti on seotud Kreeka majandusega kahel viisil. Ühelt poolt on läbi Eesti Panga ja läbi Euroopa Keskpanga antud Kreekale laenu ja teiselt poolt on Eesti riik garanteerinud EFSF-i tegevust, mille kaudu on laenatud Kreekale raha.
Kaasik märkis, et EFSF on laenanud Kreekale 130 miljardit eurot. Eesti riigi osa sealt on ca 0,27 protsenti. Kui palju sellest kahjumit on, on vara spekuleerida.
Kaasik ütles, et Eestile ei kujuta Kreeka maksejõuetuse puhul niivõrd suurt riski see, kui palju on Kreekal meie ees kohustusi ja kas ta neid kohustusi täidab.
"Eesti majanduse kui terviku jaoks on need riskid oluliselt väiksemad kui kaudsem risk, et Kreeka olukorra kiire halvenemine võib piisavalt nakkust omada nii Euroopale kui maailmamajandusele laiemalt ja sealt tagasilööke tuua. See jõuaks Eesti inimeste ja ettevõteteni selgelt kohale," lausus Kaasik.
Kaasik rääkis, et Euroopa keskpanga kaudu on varasemalt väärtpaberituru programmi raames ostetud ka ca 20 miljardi euro eest võlakirju. "Meie osa sealt on samuti 0,27 protsenti. Lisaks on olnud erakorralised likviidsusabi meetmed, kui need on antud Kreeka keskpanga poolt tagatiste vastu. Selle otsese kahju kandja on Kreeka keskpank. Kui rääkida otsesest riskist, millele Eesti Pank on avatud, siis puudutab see seda väärtpaberituru programmi läbi mille on eurosüsteem tervikuna ostnud ca 20 miljardit," märkis ta.
"Me oleme varasemalt hinnanud neid riske ja seetõttu ka Eesti Pank on omale reserve kogunud," lausus Kaasik.
Kiireid nõudeid Kreeka maksejõuetuse puhul Kaasiku hinnangul loodetavasti liikmesriikidele kuskilt ei tule. Ja kui tulevad, siis peaks need olema kergesti hallatavad.
"See otseselt ei tähenda, et me peaksime endale rahva või riigikogu käest kapitali juurde küsima. Ka riigil otseselt ei teki vajadust täiendavate kohustuste katteks kiiresti kuskilt raha leidma hakata. See meie igapäeva majanduselu ei tohiks puudutada, kuigi ta võib meile kahjumit tuua, aga ma arvan, et see on hallatav," sõnas ta.
Kaasik selgitas, et EFSF-i poolt on Kreekale antud laenud väga pika tähtajaga. "Kui Kreeka muutub maksejõuetuks, siis on teatud juhtudel õigus seda raha ka kiiremini tagasi küsida, aga see on eraldi otsustamise koht. Selge on see, et me ei pea ise leidma kiiresti vahendeid, et maksta EFSF-ile need kahjumid kinni," ütles ta.
Kaasik rõhutas, et keskpangad ei saa võla kergendamiseks appi tulla, sest keskpangad ei tohi valitsusi finantseerida. "Me ei saa siin ka appi tulla selleks, et aidata võlga ümber struktureerida."
Ta märkis, et Kreeka kohustus maksta tagasi üle 300 miljardi euro on olemas ja ega see kuskile ei kao. "Kohustus saab kaduda siis kui võlausaldajad ja võlgnik peavad läbirääkimisi ja lepitakse omavahel kokku, et ollakse nõus ka väiksema summaga. Niipalju, kui mina olen aru saanud senistest läbirääkimistest, siis see mida Kreeka on pigem soovinud ei ole see, et võlg neile andeks antaks, vaid lükata võla tagasimaksmine kaugemasse tulevikku ja võibolla ka intresside osas leevendust saada," sõnas Kaasik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov