35 senti liitrist: piimaturg on solgitud hinnast hapu

Video
Merilin Pärli
4.07.2016 17:11
Rubriik: Majandus

Juuni algusest saati kestab kauplustes piimahinnasõda: tootjad on erinevad, kuid liitri kilepiima saab kätte 35 sendiga. Turusolkimine käib ühe tööstuse initsiatiivil, kuid kauplused lähevad tihedas konkurentsis hinnasõjaga kaasa.

Tarbijateühistu Coop alustas kevadel „Ausa piima“ kampaaniat, mille müügist läks talunikule täiendav 10 senti piimaliitrilt. Kampaania alguses rõhutas Konsumeid, A&O-d ning Maksimarketit haldav Coop, kui oluline on maksta talunikule õiglast hinda. Täna aga laiutab „Ausa piima“ kõrval 35-sendise hinnaga liitrine Farmi kilepiim. Kas iga farmer polegi siis ausat hinda väärt?

„Üle-eelmisel nädalal langetasime hinna-dumpingu tõttu oma kauplustes kilepiima hinna 35 sendile, kuid tegime seda oma kasumlikkuse, mitte põllumeeste arvelt,“ kinnitas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ERR.ee-le. „Klient on huvitatud sellest, et ta saaks kogu kauba ühest kohast ja võimalikult soodsalt. Paraku on piima hind sageli see, mille järgi kaupluse hinnataset vaadatakse ning kui piim on odav, siis ostetakse samast kauplusest ka muud kaubad,“ põhjendas Miido.

Tema kinnitusel on „Aus piim“ jätkuvalt õiglase hinnaga müügil. „Tänastes konkurentsitingimustes peame arvestama turul valitseva hinna-dumpinguga, mistõttu oleme kõige odavama kilepiima hinna langetanud oma kasumlikkuse arvelt 35 sendile,“ möönis Miido.

„Eks see teatud silmakirjalikkust näitab - ühtpidi algatada selline kampaania ja teistpidi tõmmata talunielt vaipa alt ära,“ kommenteerib Coopi piimaletis toimuvat Eestimaa talupidajate keskliidu tegevdirektor Kaul Nurm. „Kui me sellega jätkame, siis polegi lootust, et piimatootjad oma kulutustele vajalikku katet saavad. See meid rõõmsaks küll ei tee,“ kinnitas Nurm.

35-sendise kilepiima leiab ka Selveri letilt – seal on selle hinnaga Tere piimatööstuse toodang. 35-sendist piima pakub Selver alates juunist.

Keti turundusjuhi sõnul pole initsiatiiv odavat hinda pakkuda mitte kaupluse-, vaid tööstusepoolne.

„Meie hinnastame piima vastavalt hankijapoolsele pakkumisele. Hetkel on soodsa hinna põhjuseks hankijapoolne initsiatiiv,“ selgitas Selveri turundusjuht Triin Kaare.

Küll aga kinnitab Kaare, et nad ei müü piima alla omahinna. Järelikult teeb dumpingut piimatööstus ise.

Tere lööb hinda alla

Osad kaubandusketid tunnistavad, et Tere piimatööstus käib mööda poode ja pakub müügiks kilepiima jaehinnaga 25 senti. Kuivõrd Tere on ise paljudele talunikele võlgu, ei taha ka kõik poeketid dumping-hinnaga piima neilt vastu võtta, kuivõrd kannatavad eeskätt just talunikud. Selver on aga Tere pakkumise vastu võtnud, seades sellega surve alla ka teised poeketid.

Tere piimatööstuselt endalt ei õnnestunud kommentaari saada.

Talupidajate keskliidu juht kinnitab, et selline hind tähendab igal juhul dumping-hinda, millega surutakse alla toote üldist hinnataset.

„Taunime igasugust hinnasõda. Hind peaks olema õiglane ja ühtegi toitu ei tohiks müüa alla omahinna. Kui turult ei lähe piisav kogus raha liikvele, siis ei saa see kuidagi jõuda tootjani,“ selgitas Kaul Nurm. „Kui tarbija saab pidevalt signaale, et piim ongi nii odav, siis see ei aita kuidagi kaasa väärtushinnangute kujundamisele,“ rõhutas Nurm.

36-sendise liitrihinnaga leiab letilt ka Maxima omatootena müüdava kilepiima.

Piimafarmeri omahind liitri kohta on umbes 32-33 senti liiter, kuid juba eelmisel aastal oli toorpiima keskmine müügihind umbes kümme senti väiksem. See tähendab, et talunikud on juba aasta aega müünud piima alla omahinna. Poodide dumping-hinnad ei aita sellele kuidagi kaasa, et piima hind õiglasemaks muutuks.

„Joogipiim on kõige odavam piimatoode,“ selgitas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tema selgitusel ei tule joogipiima tootmisel hinna tõstmiseks vajalikku lisandväärtust kusagilt juude.

„Meil on väga vaja innovaatilist tootearendust, muidu see hind ei tõuse. Olen juba 20 aastat rääkinud, et ei saa teha ainult ühte tüüpi juustu, sellist toodangut on kogu Euroopa täis. Vaja on start-up mõtlemist ka traditsioonilistes tööstusharudes,“ selgitas Josing, kuidas piima lisandväärtust tõsta, et selle eest ka rohkem raha saaks küsima hakata.

Alates 2014. aastast on piima maailmaturuhind langenud ning Eesti põllumeeste olukorra on veelgi keerulisemaks muutnud Venemaa kaubanduspiirangud. Juba möödunud aastal vähenes piimalehmade arv Eestis 9000 võrra ning sama suurt kaotust prognoosivad farmerid ka tänavu.

Foto: piim Coopi ketti kuuluvas Maksimarketis.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt? 

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus