Tallinnas avatud ABB äriteeninduskeskus pakub tööd kuni 400 inimesele

Video
Katrin Jüriso
11.10.2016 17:11
Rubriik: Majandus

Tööstuskontsern ABB loob Tallinnas avatud regionaalse äriteeninduskeskusega Eestisse enam kui 400 uut töökohta. Keskuse töötajad hakkavad teenindama eelkõige Põhja-Euroopa kliente, kuid ka kontserni äriüksuseid üle kogu maailma.

Praeguseks on Eestist palgatud 150 uut töötajat, ülejäänud ligikaudu 250 töökohta saavad ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul täidetud järgmise aasta lõpuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olenevalt ametikohast palgatakse nii kesk- kui kõrgharidusega inimesi, eelkõige on oluline võõrkeelte oskus. Keskuse töötajad hakkavad pakkuma tugiteenuseid peamiselt Põhja-Euroopa klientidele.

"Mõned globaalsed teenused tulevad ka, mis on inglise keeles, et ei ole vaja muid keeli osata, aga põhimõtteliselt on Põhja-Euroopa maad nagu Põhjamaad ja Inglismaa, Iirimaa, Venemaa, Baltikum," märkis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.

ABB on üle maailma rajamas kokku kuut äriteeninduskeskust - peale Eesti veel Poola, Indiasse, Hiina, USA-sse ja Mehhikosse.

Ettevõte koondab nendega tugiteenuseid, mida varem osutati 68 riigis eraldi. Eestisse keskuse rajamise kasuks rääkis ABB esindajate kinnitusel soodne ärikeskkond, stabiilne taristu ja andekad inimesed.

Koos 400 uue töökohaga annab ABB Eestis tööd 1600 inimesele. Kui Eestisse on tööstusettevõtteid meelitanud madal palgatase, siis viimasel ajal on siin palgad kerkinud. Bo Henriksson tunnistab, et see on ka ABB-s tekitanud arutelu, kas mõnes osakonnas peaks töötajate arvu korrigeerima.

"Praegusel hetkel meil on nii mitu ala, et see tööjõukulu ei mõjuta eriti meie teenuse hinda või seda, mida me pakume," rääkis ta.

ABB on rahvusvaheline tööstuskontsern, mille kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. Ligikaudu 100 riigis tegutsev firma alustas Eestis tööd enam kui 20 aastat tagasi.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus