Kruuse: Eesti ainsa mobiilse seapõleti võiks tuua Saaremaale
Täna saarlastega kohtunud maaeluminister Urmas Kruuse pakkus välja, et Eesti ainsa mobiilse seapõleti võiks tuua Saaremaale, sest siis ei peaks enam saarelt loomseid jäätmeid vedamas käima.
Just AS Vireeni kogumisautot peavad saarlased üheks ohuallikaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Aafrika seakatku tõttu on Eestis tänaseks hukatud juba ligi 18 000 kodusiga. Saaremaal on üle poolesaja seapidaja, kelle hoole all on 29 000 siga.
Õnneks saadi täna Saaremaal rääkida ikkagi veel ennetavatest meetmetest laastava seakatku suhtes, sest surmav haigus pole Saaremaa sigalatesse veel jõudnud. Kuigi varasemalt on ka juba peetud mitmeid koosolekuid, siis tänasest kokkusaamisest võivad kooruda lõpuks välja ka konkreetsed tulemused.
"Idee, mis hakkas täna tegelikult rohkem elama, oli seotud mobiilse põleti Saaremaale toomisega ja siia jätmisega. Et välistada (AS Vireeni - toim) nn autode liikumist mandrilt saarele ja seakatku leviku riski suurendamist," kommenteeris maaeluminister Urmas Kruuse.
"Kui põleti peaks tulema siia, siis on kaks varianti, et kas me ostame veel täiendava põleti või korraldame ümber Vireeni töö sellisena, et seakatku kolde likvideerimine muutub prioriteetseks tööks ja tavapärane maht on siis võimalik näiteks koos Leedu partneritega ümber muuta," rääkis Kruuse.
Sadamates võidakse hakata lähiajal ka metsamasinaid desotama, kõiki Saare maakonda sõitjaid desovannidest läbi sõitma veel ei panda.
"Seal kindlasti ei piisa desomattidest. Seal tuleb rääkida ka juba rataste pesust jne. See on väga tõsine tehniline küsimus ja mida peaks vastavate operaatoritega koostöös arutama," märkis VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.
"Mina isiklikult tegin ettepaneku, et nagu ka sigalatel on kehtestatud bioohutusnõuded, peaksid need olema kehtestatud ka jahiseltsidel mingil määral. Et ka jahimeeste vahel oleks selge, kuidas käitutakse, kuidas hoitakse, et see seakatk meile ei leviks," lausus Valjala söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu.
Täna tehtud ettepanekud töötatakse ministeeriumis läbi alanud nädala jooksul ja võimalik, et need leiavad rakendust juba järgmisest nädalast. Arutlusel oli siiski ka teema, et kui ikkagi peaks suurem sigade hukkamine tulema ka Saaremaal, siis ühe võimaliku variandina peaks kaaluma ka sigade põletamist näiteks soodsa tuulesuunaga rannikul.
Urmas Kruuse lisas, et kindlasti tuleb leida lahendused ka metsast tulenevatele riskidele, kuna Eesti kodusigadeni jõudis seakatk pärast metssigade ulatuslikku nakatumist. "Üks suuremaid riske on seotud näiteks metsaveoautode ja -tehnikaga, mis liiguvad Eestis palju ringi ja on seetõttu kõrgendatud ohu allikaks," arvas Kruuse.
Kohtumisel oli arutuse all ka valmisolek võimalike taudikollete likvideerimiseks saarel. "Saaremaal on sobiva matmispaiga leidmine keskkonnakaitse seisukohalt keeruline, kuid keskkonnaamet tegeleb tõsiselt võimalike matmispaikade otsimisega," märkis minister, kelle hinnangul on matmine viimane lahendus, kuid kui see vajadus peaks tekkima, peab olema ohutu matmispaik valmis.
Saare maavalitsuses toimunud kohtumisel osalesid Saare maavanem, seakasvatajate, jahimeeste, kohalike omavalitsuste, kaitseliidu Saaremaa maleva, veterinaar- ja toiduameti, päästeameti ja keskkonnaameti esindajad. Veel sellel nädalal koguneb ka Saare maakondlik tauditõrjekomisjon.
Alates 1. septembrist jõustuvad seakasvatustele senisest rangemad bioohutusnõuded. Olulisemad uued nõuded on sigade väljaspidamise täielik keeld ning seakasvatusettevõtte või majapidamise territooriumi tarastamise nõue. Alates 17. augustist saavad seakasvatajad taotleda PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel riigilt toetust investeeringuteks bioohutusmeetmetesse.
Iga loomapidaja peab rakendama bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Võimalikku kompensatsiooni taudipuhangu korral farmis saavad taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki nõudeid. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.
Katkupuhang kodusigade seas sai alguse juuli lõpus.
Senised sigade Aafrika katku leiud kodusigadel:
20. augusti diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Jõgevamaal Puurmani vallas asuvas seafarmis, kus peetakse 2329 siga - kõik sead hukatakse, korjused hävitatakse.
19. augustil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Valgamaal Hummuli vallas väikemajapidamises, kus peetakse 5 siga - kõik sead hukatakse, korjused hävitatakse.
12. augustil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel:
Viljandimaal Tarvastu vallas seafarmis, kus peeti 3072 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati;
Võrumaal Haanja vallas seafarmis, kus peeti 1868 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati.
8. augustil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Jõgevamaal Puurmani vallas seafarmis, kus peeti 6426 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati.
5. augustil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Viljandimaal Tarvastu vallas seafarmis, kus peeti 2149 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati.
4. augustil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Lääne-Virumaal Rakke vallas väikemajapidamises, kus peeti 3 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati.
31. juulil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Valgamaal Taheva vallas väikemajapidamises, kus peeti 3 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati.
30. juulil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel:
Tartumaal Puhja vallas seafarmis, kus peeti 1186 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati;
Järvamaal Roosna-Alliku vallas seafarmis, kus peeti 478 siga - kõik sead hukati, korjused hävitati.
28. juulil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel Viljandimaal Viljandi valla väikemajapidamises, kus peeti 6 siga (kodu- ja metssea ristandid) – kõik sead hukati, korjused hävitati.
21. juulil diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel:
Valgamaal Taheva vallas väikemajapidamises, kus peeti 1 siga – siga suri, korjus hävitati;
Viljandi vallas seafarmis, kus peeti 355 siga – kõik sead hukati, korjused hävitati;
Kolga-Jaani vallas seafarmis, kus peeti 191 siga – kõik sead hukati, korjused hävitati.
Toimetaja: Allan Rajavee, Liis Velsker